42% naisi vanuses 30-49 peaksid alustama rinnavähi sõeluuringut varem kui riiklikult soovitatud

antegenes | 01.10.21

thumb image

Rinnavähk on kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja Eesti naistel. Praeguse statistika alusel haigestub rinnavähki elu jooksul iga 14. naine. Igal aastal diagnoositakse rinnavähk ligikaudu 800 naisel, neist 38%-l on kasvaja avastamise hetkel levinud lümfisõlmedesse või naaberorganitesse ning 10%-l on kasvaja kaugmetastaasidega – ehk siis leviku tõttu halva prognoosiga. Varaselt avastatud rinnavähk on oluliselt paremini ravitav ning seega on Eestis rakendatud rinnavähi sõeluuring naistele vanuses 50–69. Rinnavähi riskitase tõuseb vanusega, kuid teadusuuringud on näidanud, et osadel naistel väljastpoolt vanuserühma 50–69 on oluliselt suurem haigestumisrisk.

Samas tekivad rinnavähid ka noorematel naistel. Meie riskid kasvajate tekkeks on erinevad ja ka vähiennetust ei ole enam õige rakendada kõigile ühtemoodi. Tugevamad iseseisvad riskifaktorid rinnavähi tekkeks on geneetilised eelsoodumused, mida saab hinnata vastavate geenitestidega.

Meditsiinilabor Antegenes on selleks toonud kasutusele uuenduslikud polügeensete riskiskooride geenitestid, mis hindavad individuaalseid kasvaja riskitasemeid. Eesmärk on leida üles kõrgenenud rinnavähi riskiga naised, et nad saaksid õigeaegselt uuringutele ja personaalse jälgimisplaani. Rinnavähi geneetilise riski test AnteBC on soovitatud kõigile naistele vanuses 30-75.

Rinnavähi geenitest on leidnud sadu naisi, kes peaksid minema mammograafiasse varem, kui riiklik soovitus ette näeb

Septembri alguseks on Antegenes andnud geneetilise riski hinnangud 2450 naisele vanuses 30–69. Eraldi peab hindama geenitesti mõju ja soovitusi naistele, kes on:

  1. 30-49 aastased ehk keda sõeluuringusse veel ei kutsuta
  2. üle 50 aastased ehk kes on juba sõeluuringu vanusegrupis

1. Naised vanuses 30-49

Hetkel on AnteBC test andnud geneetilise eelsoodumuse riskihinnangu 1647 naisele vanuses 30-49. Analüüs näitab, et nendest naistest:

  • 42% peaksid alustama mammograafilist sõeluuringut varem kui praegune riiklikult soovitatud 50. eluaasta.
  • 266 (16,2%) on juba praegu niivõrd kõrgenenud risk, et nad peaksid minema juba sel aastal mammograafia uuringule rindade kontrolliks.
  • 7,4%-l on üle kahekordne riskitaseme tõus võrreldes Eesti keskmisega. Neil on näidustatud põhjalikum ja sagedasem sõeluuring. See tähendab, et nad peaksid käima mammograafias kord aastas ja alustama seda vastavalt AnteBC testi soovitustele. Samuti on teadusuuringud näidanud võimalust alandada kõrgenenud riski nn. hormonaalse preventsiooni rakendamisega.

2. Naised vanuses 50-69

AnteBC testi tulemuste analüüs näitab, et vanuses 50-69 oleme leidnud:

  • 75 naist (6%), kellel esineb üle kahekordne polügeenne risk rinnavähi tekkeks võrreldes Eesti keskmise riskitasemega. Seepärast on neil näidustatud mammograafia pigem sagedamini – kord aastas. Samuti oleks ka neil vajalik kaaluda hormonaalse preventsiooni rakendamist. Üle kolmekordse riskitaseme korral on lisaks soovitatav rakendada magnetresonantstomograafia (MRT) rinnanäärmete kontrolluuringuna.

AnteBC test annab täpsed individuaalsed soovitused, mis vanusest ja kui sageli tuleb ennetavaid uuringuid teha. Seda kõike ikka selleks, et rinnavähki vältida või varaselt avastada.  Sest varakult avastatud rinnavähk on ravitav! Kui rinnavähk avastatakse varases staadiumis, siis paranemise tõenäosus on üle 90%.

AnteBC testi tulemused annavad naisele vastused küsimustele:

  • Milline on minu rinnavähi geneetiline riskitase?
  • Millises vanuses peaksin alustama rinnavähi sõeluuringut?
  • Kas peaksin rakendama täiendavaid meetmeid rinnavähi ennetuseks?
  • Mida saan ise teha rinnavähi riski vähendamiseks?
  • Millistele muutustele ja tunnustele pean pöörama tähelepanu rinnavähi puhul?

Rinnavähi täppisennetus on mõeldud kõigile naistele vanuses 30-75. Selleks on võimalik mugavalt tellida AnteBC test meie kodulehelt:  AnteBC

Kas oled geenidoonor? Siis on võimalik sul kasutada meie geenidoonoritele mõeldud teenust. Loe lähemalt siit: Geenidoonoritele.

Artikli jaoks tehtud analüüsis kasutati anonüümseid andmeid.

Jämesoole- ja eesnäärmevähi geenitest on leidnud sadu kõrgenenud vähiriskiga inimesi

antegenes | 01.10.21

thumb image

Jämesoole- ja eesnäärmevähk on sagedased kasvajad, millest paraku liiga suur osa diagnoositakse Eestis liiga levinud staadiumis, mil haiguse prognoos elule on juba halb. Selle olukorra muutmiseks on vajalikud uued lahendused. Antegenesi geenitestid hindavad inimese vähiriski ja annavad selle põhjal personaliseeritud meditsiinilised ja tervisekäitumise soovitused vähktõve ennetamiseks ja võimaliku mõju vähendamiseks. Miks on jämesoole- ja eesnäärmevähi riskide hindamine oluline ning mida on meie testide tulemused näidanud?

Jämesoolevähk

Eestis kutsutakse riiklikusse jämesoolevähi sõeluuringusse naised ja mehed vanuses 60–69, kellele soovitatakse peitvere testi väljaheitest iga 2 aasta tagant. Meie riskid haiguse tekkeks on aga erinevad. Probleem on selles, et 47% jämesoolevähi juhtudest avastatakse väljaspool sõeluuringu vanusepiire.

Jämesoolevähi geneetilise riski test AnteCRC annab individuaalsete riskide alusel täpsemaid soovitusi ennetuseks 40.–75. aastastele inimestele. AnteCRC testi tuleks teha kõikidele inimestele selles vanusevahemikus.

Näiteks praeguseks on Antegenes testinud 1069 naist ja 446 meest vanuses 40–59. Testi tulemuste põhjal peaks neist naistest 33% ja meestest 30% alustama kõrgenenud riski tõttu sõeluuringut varem kui praegune riiklik sõeluuring ette näeb.

Lisaks, neist 69 naist (6,5%) ja 25 meest (5,6%) peaksid alustama sõeluuringut sel aastal, sest nende jämesoolevähi riskitase on juba praegu kõrgem kui sõeluuringusse kutsutud inimestel keskmiselt.

Veel saame välja tuua, et kõigist analüüsitud inimestest 5%-l on sedavõrd kõrge risk (üle kahekordne riskitaseme tõus), mille korral on näidustatud põhjalikumad jämesoole kontrolluuringud ja pigem ennetavad uuringud koloskoopia näol.

Jämesoolevähk on salakaval haigus ning õigeaegne avastamine on raske. Sageli jõuavad inimesed arsti juurde, kui neil on tekkinud juba kaebused või sümptomid. Ligi kolmandik vähijuhtudest on avastamise hetkeks levinud soolest teistesse elunditesse. Teades oma individuaalset jämesoolevähi riskitaset, saame alustada ennetavate uuringute õigeaegselt. Ennetavate meetmetega tulebki alustada enne kaebuste tekkimist, et avastada kasvajad sellises etapis, kui neid saab ravida ning hoida ära kasvajate siirdumist mujale kehasse.

Loe lähemalt AnteCRC testi kohta siit: AnteCRC – jämesoolevähi geneetilise riski test. 

Kui oled geenidoonor, siis loe meie teenuse kohta siit: Geenidoonoritele.

Eesnäärmevähk

Eesnäärmevähk on kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja Eesti meestel, moodustades 25% kõigist diagnoositud esmastest vähkidest. Hetkel ei ole Eestis riiklikku eesnäärmevähi sõeluuringut, kuna 2017. aastal Tartu Ülikooli tervisetehnoloogiate hindamise raportis jõuti järeldusele, et ei ole põhjendatud rakendada eesnäärmevähi varaseks diagnoosimiseks ainult PSA testil põhinevat organiseeritud sõeluuringut.

Tuleb hoopis läheneda teisiti! Euroopa Uroloogia Assotsiatsiooni juhiste põhjal tuleb eesnäärmevähi ennetust pakkuda vastavalt individualiseeritud riskitasemetele. Neid individuaalseid riskitasemeid saame hinnata näiteks eesnäärmevähi geneetilise riski testiga AntePC.

AntePC test on soovitatud kõikidele meestele vanuses 40–75 eluaastat. AntePC test annab täpsed individuaalsed riskitaseme põhised soovitused, mis vanusest alates ja kui sageli tuleks ennetavaid uuringuid teha. Kui kasvaja avastatakse lokaalses ehk mittelevinud staadiumis, siis on 5 kui ka 10 aasta suhteline elulemus 95–100%.

Eesnäärmevähi geneetilise riski testiga AntePC on praeguseks individuaalseteks riskihinnanguteks testitud 906 meest. Neist 183 (20%-l) on olnud üle 1,5-kordne eesnäärmevähi riski tõus ja nemad peaksid tegema eesnäärmevähi kontrolluuringuid PSA testiga. 13 mehel (1,4%-l) näitas test ka väga olulist riski tõusu (üle 3-kordne tõus) ning neil on näidustatud veel sagedasem ja põhjalikum ennetav eesnäärme kontroll. AntePC test annab täpsed meditsiinilised soovitused, millal ja kuidas seda tegema peaks.

Meeste terviseteadlikkus on suurenenud, kuid endiselt avastatakse vaid 59,5% eesnäärmevähi juhtudest mittelevinud staadiumis. Teades enda geneetilist riski, saavad mehed veel paremini oma tervise eest hoolt kanda ning käia ennetavalt ja regulaarselt kontrollides.

Loe lähemalt AntePC testi kohta siit: AntePC – eesnäärmevähi geneetilise riski test.

Kui oled geenidoonor, siis loe meie teenuse kohta siit: Geenidoonoritele.

Artikli jaoks tehtud analüüsis kasutati anonüümseid andmeid.

Mille poolest erinevad tervishoiu ja mitte-tervishoiu geenitestid?

antegenes | 28.09.21

thumb image

Erinevaid geeniteste rakendatakse ja pakutakse olemuslikult kahe erineva mudeli kaudu: tervishoiu geenitestid ja niinimetatud „otse tarbijale“ („direct-to-consumer“) geenitestid, mis pole mõeldud kasutamiseks tervishoius.

Millel põhineb nende oluline erinevus?

Kõige lihtsamalt: tervishoiu geenitestide tulemuste põhjal saab teostada täiendavaid tervishoiuteenuseid paremaks terviseks. See tähendab, et testide tulemusi saavad kasutada ka arstid omapoolsete otsuste tegemisel patsientide tervise heaks. Mitte-tervishoiu geenitestide tulemusi selleks aga rakendada ja kasutada ei saa. See sisuline erinevus on äärmiselt oluline.

Tervishoiu geenitestid järgivad tervishoiuteenustele seatud regulatsioone. Nende korral on kvaliteedi tagamiseks teostatud teaduslik ja laboratoorne valideerimine. Testide tulemuste alusel antavad meditsiinilised soovitused on teaduslikult põhjendatud ja arstide poolt kinnitatud.

Mitte-tervishoiu testide korral see aga puudub ja võib öelda, et tegemist on mõneti lihtsalt meelelahutusega.

Euroopa Liidu ja ka Eesti regulatsioonide kohaselt peavad juba praegu haigusriske hindavad geenitestid olema teostatud tervishoiu geenitestide nõuete alusel.

Antegenesi testid on mõeldud tervishoius kasutamiseks

Antegenes on arendanud enda geenitestid vastavalt tervishoiu regulatiivsetele nõuetele. Kõik meie testid on ametlikud tervishoiuteenused ning järgime Euroopa Liidu nõudeid tervise- ja geneetiliste andmete töötlemisele.

  • Testid põhinevad laiaulatuslikel teadusuuringutel.
  • Testid on välja töötatud koostöös arstide ja teadlastega. Meie testide arendusse on panustanud nii onkoloogid, meditsiinigeneetikud, geeniteadlased kui ka bioinformaatikud.
  • Testid on valideeritud Eesti Geenivaramu ja Ühendkuningriigi Biopanga anonüümsetel andmetel.
  • Testid on terviseametis registreeritud CE-märgisega in vitro diagnostikameditsiiniseadmed.
  • Antegenes on ametlik meditsiinilabor ning omab meditsiiniseadmete tootmise ISO 13485 sertifikaati. See tähendab, et kõik protsessid ja seadmed vastavad kvaliteedinõuetele.

Meie geenitestid on mõeldud tervishoius kasutamiseks, nende põhjal saavad teha otsuseid arstid ja kasutada teste kasvajate personaliseeritud ennetuseks ehk täppisennetuseks.

Vaata selgituseks ka meie tegevjuhi Dr Peeter Padriku artiklit ERRi Novaatoris.

Mille poolest erinevad Antegenesi polügeense riskiskoori geenitestid ja pärilike üksikgeenide testid?

antegenes | 20.09.21

thumb image

Polügeense riskiskoori geenitestid ja pärilike üksikgeenide testid erinevad peamiselt riskide ehk eelsoodumuste osas, mida testid hindavad. Lisaks on erinevus ka testide tehnoloogias ning testimise sihtgrupis.

Polügeenne riskiskoor

Antegenesi polügeensed riskiskoori geenitestid hindavad inimese polügeenset geneetilist eelsoodumust haigestuda kasvajasse. „Polügeenne“ – „polü“ ehk mitme ja „geene“ ehk geeniga seotud. Polügeense riskiskoori tehnoloogial põhinevad testid võtavad korraga arvesse paljudes geenides olevate sagedaste variantide koostoime. Üksikult need geneetilised variandid mõjutavad haigestumisriski vähe, aga neid kombineerides on mõju oluline. Testide eesmärk on leida rahvastikust üles kõrgenenud riskiga inimesed, et nad saaksid õigeaegselt vajalikele uuringutele ning seega vältida kasvaja teket. Antegenesi testid on mõeldud kõikidele täiskasvanutele.

Suur osa sagedastest haigustest nagu näiteks kasvajad, II tüüpi diabeet ja südame-veresoonkonna haigused on just polügeense olemusega. Seda polügeenset eelsoodumust haigestuda vastavasse haigusesse hindavadki polügeense riskiskoori geenitestid.

Pärilikud üksikgeenid

Pärilike üksikgeenide testimine hindab inimeste võimalikku kõrgenenud pärilikku eelsoodumust haigestuda kasvajasse. Need testid vaatavad kindlates üksikutes geenides variante, millel on haiguse tekkeks kas madal, keskmine või kõrge risk. Samas on need kaasasündinud üksikgeenide muutused suhteliselt harvad ehk esinevaid vaid paaril protsendil inimestest. Lisaks on üksikgeenide testimine suhteliselt kallis ning pigem soovitatud inimestele, kellel endal või kelle bioloogilistel sugulastel on esinenud kasvajat. Näiteks pärilike üksikgeenide testimise tegi aastaid tagasi näitleja Angelina Jolie, kellel leiti BRAC1 geenis muutus, mis tõstab oluliselt rinna- ja munasarjavähi riski. Angelina Jolie emale sai saatuslikuks just munasarjavähk, millesse ta suri 56-aastaselt.

Polügeensete geenitestidega leiame me rahvastikust üles palju suurema hulga kõrgenenud riskiga inimesi, kui teeme seda pärilike üksikgeenide testimisega. Samas on mõlemad testid olulised ning ei asenda teineteist, kuna määravad erinevaid riske. Tulevikus tuleks testida kõiki inimesi nii pärilike üksikgeenide kui ka polügeense riskiskoori osas, aga seni on see olnud peamiselt üksikgeenide testide kõrge hinna taga kinni.

Kuidas tekib vähk?

Vähktõve võitmiseks tuleb mõista selle tekkepõhjuseid ja olemust. Vähk on geneetiline haigus ehk tekib geenirikete tulemusena. Vähki põhjustavad geenirikked võivad olla kaasasündinud või tekkida ka elu jooksul.

Geen ise on pärilikkuse ühik (DNA-segment), mis määrab otse või kaudselt kindla tunnuse arengu. Näiteks määravad geenid inimese silmavärvuse ning erinevate haiguste tekke. Kui geen ei toimi nii nagu ta peaks, siis võibki inimesel suurema tõenäosusega kujuneda haigus.

Kaasasündinud geenirikkeid on võimalik tuvastada geenitestidega ning seda informatsiooni saame kasutada vähi vältimiseks või vähi võimalikult varajaseks avastamiseks. Varajase avastamise korral on võimalik vähk edukalt eemaldada ja saavutada täielik paranemine. Neid geenirikkeid nimetatakse üksikgeenide riketeks (mutatsioonid) ning avastatakse pärilike üksikgeenide testidega. Üksikgeenide testimiseks on olemas spetsiaalsed paneeltestid, millega analüüsitakse korraga kümneid geene.

Samas on kaasasündinud üksikgeenide muutused suhteliselt haruldased ehk esinevad vaid paaril protsendil inimestest. Näiteks üksikgeenide rikked selgitavad 5-10% kõigist rinnavähi juhtudest, aga on teada, et rinnavähi geneetiline eelsoodumus moodustab tervelt kolmandiku rinnavähi riskist.

Teadusuuringud on leidnud, et lisaks üksikgeenide mutatsioonidele mõjutab kasvajate geneetilist eelsoodumust ka paljude geenide erinevate variantide koostoime. Teisisõnu, kasvajatel on ka polügeenne eelsoodumus. Polügeenset eelsoodumust ehk riski saab ka uurida geenitestidega, mis kasutavad polügeense riskiskoori tehnoloogiat. Polügeense eelsoodumuse mõju kasvajate tekkeks on inimestel palju laiem kui üksikgeenide rikete mõju ning seda tuleks testida igal inimesel. Kõrgenenud riski korral saame rakendada vähi kontrolluuringuid õigeaegselt ja õigel moel.

Seega – vähktõve geneetilist eelsoodumust võivad mõjutada nii üksikgeenide rikked kui ka paljude erinevate geenide variantide koostoime.

Üksikgeenide mutatsioonide geenitestid on suhteliselt kallid, seetõttu soovitatakse neid praegu pigem inimestele, kelle bioloogilistel sugulastel on esinenud mitmeid vähijuhte. Lisaks soovitatakse neid inimestele, kelle sugulastel on üksikgeeni mutatsioon juba diagnoositud ehk kellel on suurem tõenäosus üksikgeeni muutuse esinemisele. Polügeensete riskiskooride geenitestid on analüüsi metoodikast tulenevalt odavamad ja neid tuleb rakendada juba täna kõigile inimestele vähktõve mõju vähendamiseks. Lisaks on polügeensete geenitestidega võimalik tuvastada rohkem kõrgenenud riskiga inimesi, kui üksikgeenide testidega.

Ideaalis tuleks tulevikus testida kõiki inimesi nii pärilike üksikgeenide kui ka polügeense riskiskoori osas, aga seni on see olnud peamiselt üksikgeenide testide hinna taga kinni.

Antegenes on toonud kasutusele tervishoiuteenuste tasemel polügeensete riskiskooride geenitestid rinnavähi, jämesoolevähi, eesnäärmevähi ja naha melanoomi geneetilise eelsoodumuse hindamiseks. Testi tulemused sisaldavad kliinilisi ehk arstlikke juhiseid edasisteks personaalseteks vähiennetuse tegevusteks. Lisaks pakub Antegenes ka pärilike üksikgeenide testi (Invitae levinud kasvajate paneelanalüüs).

Kahjuks ei ole veel tehnoloogia nii arenenud, et saaksime hinnata mõlemat geneetilist eelsoodumust ühe universaalse testiga. Seetõttu soovitab Antegenes lisaks polügeense riskiskoori geenitestile teha vajadusel ka pärilike üksikgeenide test.

Mida arvavad geenidoonorid vähi täppisennetusest?

antegenes | 09.09.21

thumb image

Antegenes pakub uue teenusena Eesti geenidoonoritele vähi täppisennetust. Selleks  hindame inimeste geneetilist eelsoodumust enamlevinud pahaloomuliste kasvajate osas, kasutades geenivaramus hoitavaid geeniandmeid. See võimalus avanes käesoleva aasta veebruaris ja jätkub ka edaspidi geenidoonorite väga positiivse tagasiside põhjal. Ühe geenitesti saab tellida tasuta, lisateste aga juurde osta väga soodsa hinnaga.

Hetkel on vähi täppisennetuseks soovi avaldanud üle 14 000 geenidoonori ning tulemused on juba kätte saanud üle 6000 inimese. Kui Te geenidoonorina ei ole veel tulemusi saanud, siis palun vaadake, kas Teil on kõik sammud teenuse saamiseks tehtud – Juhis geenidoonorile.

Esimest korda saavad geenidoonorid tervishoiuteenusena ennetavaid personaalmeditsiini teenuseid, et igale inimesele antavad arstlikud soovitused oleksid personaalsed ja kasutaksid ära patsientide isiklikku geneetilist informatsiooni. Oma teenuste arendamise juures on meile väga oluline tagasiside, et kaardistada rahulolu ja mõtteid teenuste erinevatele komponentidele ning muuta teenuseid paremaks. Küsisime tagasisidet 2100 geenidoonorilt, kellest vastas 733.

Geenidoonorite tagasiside

Meil on hea meel tõdeda, et tagasiside on olnud positiivne! 97% vastanutest on andnud vähi täppisennetuseks mõeldud geneetilistele testidele positiivse hinnangu, jäädes teenusega rahule. Testide tegemisest on saanud 93% inimestest enda hinnangul kasulikku informatsiooni. Testi tulemused on olnud arusaadavad 88%-le, neljale inimesele 733-st jäid nende tulemused ebaselgeks. Edaspidi proovime parandada tulemuste selgitamist nii, et vastused oleksid mõistetavad kõigile.

Oluliste positiivsete aspektidena tõid geenidoonorid eraldi välja:

  • Testi tulemused ja soovitused pannakse üles ka digilugu.ee, seega neid saab arutada oma perearsti või eriarstiga.
  • Veebikeskkond on lihtne ja arusaadav.
  • Testi tulemused on pikalt lahti kirjutatud ja on neutraalselt asja selgitatud.
  • Küsimuste korral sai alati kiirelt vastused meili või telefoni teel.

Küsisime ka geenidoonoritelt, kuidas nad hindavad enda terviseärevuse muutusi pärast testi tulemuste ja meditsiiniliste soovituste kättesaamist. 77% vastas, et terviseärevus vähenes või ei muutunud ning 23% inimestest tundis, et nende ärevus tõusis. Antegenesi testide eesmärk on leida rahvastikust üles kõrgenenud riskiga inimesed, et nad saaksid õigeaegselt vajalikele uuringutele ning vältida haiguste teket. Vahel võib sellega seotud terviseärevuse tõus olla kahjuks paratamatu, kuid meie eesmärk on anda ka neile inimestele tervisekontrollide ja tervisekäitumisega õige suund, mis taandaks edasise terviseärevuse.

Lisaks soovisime teada, kui palju inimesi tunneb vajadust arstipoolseks täiendavaks konsultatsiooniks lisaks testi raportites antud infole ja juhistele. Tagasiside põhjal 71% vastanutest ei tundnud, et vajaksid täiendavat testijärgset lisakonsulteerimist ehk edasised meditsiinilised sammud olid nende jaoks arusaadavad. Kui on aga soov arutada testide tulemused koos arstiga üle ning saada vastuseid tekkinud lisaküsimustele, siis pakume kõigile soovijatele ka täiendavat arsti konsultatsiooni. Hetkel on konsultatsioon tasuline teenus, sest Haigekassa ei rahasta seda.

Täname kõiki geenidoonoreid, kes leidsid aja, et anda meile tagasisidet. Oleme tagasiside alusel viinud sisse juba esialgsed muudatused ning jätkame pidevalt teenuste arendamisega.

Vähi täppisennetus on mõeldud kõigile täiskasvanutele

Kes ei ole veel vähi täppisennetusega alustanud, siis õige aeg on seda teha juba täna. Kui olete geenidoonor ja ei ole meie teenust kasutanud, siis leiate kogu informatsiooni siit. 

Oluline on ka rõhutada, et Antegenes pakub vähi täppisennetust kõikidele inimestele, mitte ainult geenidoonoritele. Meie teste on võimalik tellida mugavalt siit: Antegenes tooted. Pärast tellimuse esitamist saadame DNA-proovi võtmise vahendi pakiautomaati. Vastavalt kasutusjuhendile tuleb võtta süljeproov ning tagastada see meie laborisse. DNA-proov analüüsitakse geenikiibil ning edasi saame hinnata kasvajate eelsoodumust. Tulemused on nähtavad meie kasutajaportaalis MyAntegenes.

Kuidas parandada vähi sõeluuringuid?

Dr Peeter Padrik | 02.09.21

thumb image

Sel aastal esinenud problemaatika ja raskused Eestis COVID-vastase vaktsineerituse saavutamise osas tõmbavad tahes tahtmata paralleeli olukorraga vähi sõeluuringutega. On teada, et rinnavähi, emakakaelavähi ja jämesoolevähi sõeluuringud vähendavad suremust neisse kasvajatesse ja need sõeluuringud on ka Eestis kasutusel, kuid inimeste kaasatus neisse ja toime on jäänud puudulikuks. Vajalikud on uued lahendused sõeluuringute korralduses ja rakendamisel – samamoodi kui on olnud vajalikud paindlikud ja erinevad lahendused COVIDi vastases vaktsineerimises.

Milline on siis olukord?

Kasvajatest, mille vastu on rakendatud ennetavad sõeluuringud, põhjustas rinnavähk eelmisel aastal 260, jämesoolevähk 417 ja emakakaelavähk 64 surma. Võib väita, et parema ennetusega oleks oluline osa neid surmasid olnud välditavad.

Kui kasvaja avastatakse varases staadiumis, on paranemise tõenäosus oluliselt suurem, emakakaelavähk ja jämesoolevähk on ka ennetatavad vähieelsete seisundite raviga. Eestis diagnoositakse lokaalses, mittelevinud staadiumis aga naistel rinnavähi korral vaid 47%, käär- ja pärasoolevähil vastavalt 38% ja 31%, emakakaelavähil 36%; meestel käär- ja pärasoolevähil vastavalt 40% ja 26% esmasjuhtudest (Mägi M, Härmaorg P, Innos K. Vähihaigestumus Eestis 2017. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2020).

Eesti Haigekassa andmetel oli sihtgruppide hõlmatus sõeluuringutes 2020.-l aastal rinnavähi sõeluuringus vaid 51,7%, jämesoolevähi sõeluuringus vaid 64,7%, emakakaelavähi sõeluuringus vaid 41,6%. Seega – oluline osa sihtgrupist Eestis sõeluuringutes ei osale. Rahvusvahelised kvaliteedikriteeriumid toovad ära sõeluuringu populatsioonipõhise efekti saavutamiseks vajaduse vähemalt 70%-se hõlmatuse saavutamiseks. Selline ebarahuldav olukord on püsinud juba aastaid, ka vaatamata seni tehtud selgitavatele kampaaniatele, mõningat progressi võib täheldada vaid jämesoolevähi sõeluuringu osas.

Lisaks ei kata rinnavähi ja jämesoolevähi sõeluuringus praegune sihtgrupi vanusevahemik ka olulist osa neis vanustes inimesi, kellel need vähid või vähieelsed seisundid ka tegelikult juba avalduvad.

Olukorra on võtnud konkreetselt kokku ka värske riiklik vähitõrje tegevuskava:

  • Suureneb vähijuhtude absoluutarv.
  • Paljud uued vähijuhud diagnoositakse endiselt hilises staadiumis.
  • Sõeluuringud ei ole olnud piisavalt tulemuslikud.

Mida teha teisiti?

Põhimõtteliselt kahte asja:

  • rakendada sõeluuringutesse kaasamisel rohkem erinevaid võimalusi ja kanaleid,
  • muuta sõeluuringud personaalsemaks inimeste täpsemate vähiriski hinnangute abil, milleks saab kasutada geneetilise eelsoodumuse teste.

Seni on toimunud sõeluuringusse kaasamine vähi sõeluuringu registri poolt saadetavate kutsete alusel, e-postiga või paberkutsega. Üsna selge on, et osa neist ei jõua adressaadini või jäävad ühekordse kutsena tähelepanuta või ununevad. Sõeluuringu sõnumi kohale jõudmiseks ja ka sammudeks sõeluuringu regulaarseks teostamiseks on inimestele vaja oluliselt rohkem infopuuteid ja seda ka erinevatest kanalitest ja tasanditelt. Nii, nagu on näidanud COVID-vastane vaktsineerimine, on ka vähi sõeluuringute korral vajalikud erinevatele inimestele erinevad lahendused, erinevad infokanalid ja erinevad rakendusmudelid. Ka vähi sõeluuringutesse tuleks oluliselt rohkem kaasata tervishoiusüsteemi erinevad tasandid ja lülid. Kõik tasandid ja lülid, kus inimesed käivad ja kust nad võiks saada nii info kui rakendused sõeluuringute jaoks – perearstid, riikliku arengukava haiglad, erasektori tervishoiuasutused ja ka apteegid.

Nii näiteks võiks paralleelselt muude meditsiiniliste tegevustega sõeluuringutesse seni mitte kaasatud naisi suunata kokku lepitud töökordade raames mammograafiale ka perearstid, erinevad eriarstid nii riiklikus kui ka erasektoris, aga miks mitte ka apteeki pöördunud naiste osas tervishoiusüsteemi osana apteegid. Miks mitte ei võiks samu erinevaid kanaleid pidi jõuda naisteni ka HPV-kodutestid emakakaelavähi sõeluuringus? Miks mitte ei võiks jämesoolevähi sõeluuringu peitveretestid jõuda inimesteni samu erinevaid tervishoiusüsteemi lülisid rakendades? Muidugi eeldab see topeltuuringute välistamiseks vastava info liikumist – aga meil on ju e-tervis ja digiriik.

Neis asjus on aga ka juba tervitatavaid nihkeid. Nii on uuringuprojektide baasil alustatud emakakaelavähi sõeluuringus HPV kodutestimise rakendamist. Haigekassa toob oma kodulehel infona: „Rinnauuringule saavad minna naised ka sõeluuringu väliselt ja selleks ei pea sõeluuringu sihtrühma kuuluma“ ja „Jämesoolevähi uuringule saavad minna inimesed ka sõeluuringu väliselt ja selleks ei pea sõeluuringu sihtrühma kuuluma.“ Apotheka apteegid on juba oma initsiatiivil asunud inimesi sõeluuringute võimalusest teavitama.

Lisaks erinevatele kanalitele tuleks sõeluuringud rakendada ka personaliseeritumalt vastavalt individuaalsetele riskihinnangutele, mis võimaldab kaasata sõeluuringutesse ka kõrgenenud riskiga inimesed väljaspool praegu kaasatud vanusegruppe. Uueks võimaluseks selleks on geneetilise eelsoodumuse analüüs polügeense riskiskoori ja kasvajate üksikgeenide geenitestide abil. Hiljuti lõpetatud riikliku personaalmeditsiini kliinilise juhtprojekti analüüs näitas, et rinnavähi sõeluuringu personaliseerimine geneetiliste riskihinnangute abil on teostatav, positiivse vastuvõtuga kaasatud naiste poolt ja ka kulutõhus. Innovaatilised polügeensete riskiskooride geenitestid on Eestis tervishoius kasutusele toonud meditsiinilabor Antegenes, mis on andnud juba üle viie tuhandele inimesele personaalsed riskihinnangud koos kliiniliste soovitustega kasvajate täppisennetuseks, Lisaks antakse soovitused kasvajariske vähendavaks tervisekäitumiseks ja kehateadlikkuseks võimalike kasvaja varaste tunnuste osas. Aga vajadus ja võimalused selleks on palju suuremad, kasvõi Eesti geenivaramus juba olemasolevate geenianalüüsi toorandmete rakendamise näol.

Kokkuvõttes – ka vähi sõeluuringutes tuleb üle minna „üks mudel kõigile“ asemel kaasaegse personaliseerituma meditsiini rakendamisele, mille põhimõtted on hästi ära toodud nn. 6P-tervishoiu kontseptsioonis:

  • Personal – isiku põhine, st. personaalsete terviseandmete, bioloogilise informatsiooni, geeniandmete, keskkonna info kasutamine;
  • Predictive – ennustav, st. haigusriske, aga ka ravi mõju ennustav;
  • Preventive – ennetav, tegevuse suunamine tervise säilitamisele, haiguste ennetamisele ja edasilükkamisele;
  • Participatory – kaasav, st. inimest tervise säilitamisse ja jälgimisse kaasav;
  • Psychocognitive – psühhokognitiivne, st. inimeste psüühikat, taju, psühholoogiat arvestav;
  • Public – rahvastiku põhine ning rahva terviklikku tervist ühiskonna organiseeritud tegevuste kaudu kujundav.

Artikkel ilmus ka Med24-s.

Tervisetehnoloogia ettevõte Antegenes võitis rahvusvahelise terviseandmete konkursi

Anna Padrik | 11.06.21

thumb image

Antegenesi projekt Eesti geenivaramu geenidoonorite andmete kasutusele toomiseks tervishoius uudsete geenitestide näol tuli Soome innovatsioonifondi Sitra poolt korraldatud õiglase andmekasutuse konkursi The Fair Health Data Challenge võitjaks.

Antegenesi tegevjuht ja asutaja dr Peeter Padrik ütles, et projekti eesmärgiks on uudse geeniinfo abil anda inimestele täpsemaid meditsiinilisi soovitusi vähi täppisennetuseks ja varajaseks avastamiseks.

„Meil on väga hea meel, et geenidoonoritele suunatud projekt on saavutanud ka rahvusvahelise tunnustuse ja seda just geeniandmete õiglase kasutamise vaatepunktist. Võime öelda, et projektis on kaks innovatsiooni: polügeensete riskiskooride tehnoloogia kasutuselevõtt tervishoius ja teisalt biopanga geeniandmete toomine tervishoidu,“ sõnas Padrik. Projekti raames on vähi täppisennetuseks mõeldud geenitesti raporti saanud juba üle 4200 inimese.

Konkursi eesmärk oli leida Euroopast praktilisi näiteid lahendustest, mis kasutavad terviseandmeid läbipaistvalt ja inimesi kaasavalt. Rahvusvaheline ekspertidest koosneva žürii hinnangul on Antegenesi lahendus suurepärane näide sellest, kuidas biopangale geeniproovi andev inimene saab oma andmete jagamisest ka ise otsest kasu. „Vähi varajane avastamine on rahvatervise seisukohast märkimisväärne. Lahendus ühendab optimaalselt erinevate andmeallikate kasutamise ning pakub inimesele võimalust nõusoleku põhiselt saada oma tervise jaoks reaalset kasu,“ ütles žürii.

„Võidulahendustel on kindel nägemus paremast tulevikust, kus andmete jagamise kaudu luuakse üha innovaatilisemaid lahendusi, millest on kasu kõigile,“ ütles žürii esimees Stephan Schug, kes on digitaalse tervishoiu pioneer ja Saksamaa IQmed Healthcare Consultants digitaalse tervise strateegiajuht. Lisaks Antegenesile krooniti võitjaks ka Läti iduettevõte Longenesis ja soomlaste Sensotrend.

Erinevalt teistest selle valdkonna konkurssidest keskendus rahvusvaheline ekspertidest koosnev žürii eelkõige lahenduse õiglusele eri osapoolte seisukohast ja inimese võimele ise oma andmeid hallata. Kandidaate hinnati järgmiste kriteeriumide alusel: enda isikuandmete haldamine; kasutajasõbralikkus ja andmetele juurdepääsetavus; andmete jagamise mudel; õiglus, turvalisus ja konfidentsiaalsus; lahenduse mõju; innovatsioon ja usaldus.

Antegenesi projekti raames saavad Eesti geenivaramu geenidoonorid enda geeniandmete põhjal geneetilise eelsoodumuse hinnangud enamlevinud vähitüüpidele. Antegenesi poolt välja töötatud geneetilised riski testid kasutavad vähiriski hindamiseks inimese nõusolekul geenivaramus olevaid geneetilisi andmeid. Olemasolevad geenidoonorid saavad esitada geenivaramule avalduse enda andmete väljastamiseks. Antegenesi kodulehel testi tellimuse esitamise järgselt avatakse geenidoonorile kasutajakonto, mille kaudu saab turvaliselt oma andmed edastada.

Edastatud andmete põhjal valmib tervishoius kasutatav personaalne meditsiiniline raport, mis sisaldab teaduslikult põhjendatud arstlikke soovitusi vähi täppisennetuseks ja edasisteks uuringuteks. Kõik testi tulemused edastatakse riiklikusse tervise infosüsteemi kasutamiseks üldises tervishoiusüsteemis. Testid põhinevad uudsel polügeensete riskiskooride tehnoloogial.

Kogu protsess on veebipõhine ning geenidoonorid saavad tellida ühe testi tasuta. Geeniandmeid hoitakse ja töödeldakse Antegenesi poolt turvaliselt vastavalt tervishoiuteenuste osutajale sätestatud nõuetele ja seadustele. Andmete väljastamisel geenidoonorile hoitakse geeniandmeid jätkuvalt edasi ka geenivaramus.

Soome innovatsioonifond Sitra on sõltumatu avalik sihtasutus, mille eesmärk on edendada rahvusvahelist konkurentsivõimet ja koostööd viies ellu projekte, mis suurendavad majanduse tõhusust, parandavad hariduse või teaduse taset või uurivad tuleviku arengusuundi.

Antegenesi geenidoonorite kampaania: http://antegenes.com/et/geenidoonor/ 

Antegenes appoints its first advisory board member Akshay Mody

antegenes | 08.10.20

thumb image

Antegenes is proud to appoint its first advisory board member Akshay Mody, who brings his expert advice and guidance as a medical leader, in order to help us successfully develop and launch our innovative products in healthcare.

Akshay Mody has spent over 20 years in the healthcare industry. His most recent experience is in overseeing the rapid growth of the medical organisation Viiv Healthcare as Chief of Staff, which successfully concluded 7 Phase 3 trials (resulting in 4 NDAs) and established a portfolio of Discovery and Early Development products in just 5 years. This has given him a unique understanding of managing successful short- and long-term objectives in parallel with expansion. This experience, linked to his earlier roles leading multifunctional teams in global and European launches for assets at GlaxoSmithKline, launching breakthrough specialist drugs in multiple therapy areas as a Regional and Country General Manager (at Roche, Novartis and Ciba-Geigy) will allow our executive management team of Antegenes to have the support we need at this important stage of growth.

With the establishment of the advisory board, our intention is to identify a group of people who have vast experience in their respective fields. The board’s mission is to provide our executive team objective judgement that is critical to us in establishing our identity, footprint and ultimately fulfilling our mission to empower individuals, medical professionals and public healthcare in using genetics for personal and public health activities.

Our advisory board members will provide us unbiased advice in areas such as strategy, performance, sustainability, resources, transformation, diversity, standards of conduct and evaluation of performance. We believe this will help guide, improve and evolve our corporate credibility and governance standards and also manage risks while focusing on bringing our solutions to patients and healthcare providers.

Hanna lugu: rinnavähi riski avastamine andis oma tervise jälgimiseks kindla plaani ja meelerahu

antegenes | 05.10.20

thumb image

Oktoober on rinnavähi teadlikkuse kuu, mille eesmärgiks on pöörata tähelepanu sellele raskele haigusele ning rõhutada rinnavähi varajase avastamise olulisust. Oma kogemust jagab Hanna, keda ajendas geneetilise riski testi tegema lähedasel esinenud rinnavähk.

Miks otsustasin geneetilise testimise ette võtta?

Minu lähedasel on olnud rinnavähk – see on haigus, millega olen ise kokku puutunud. See ei ole kerge ja soovin, et keegi ei peaks seda rasket teekonda läbi tegema. Õnneks on järjest enam püütud teadlikkust suurendada rinnavähi ennetuse ning selle varajase avastamise olulisusest. Lisaks välistele faktoritele, mis võivad rinnavähki põhjustada, olen lugenud palju ka selle kohta, et suurt rolli selle haiguse puhul mängivad ka pärilik eelsoodumus ja geenid. Kuna olen ise noorem kui rinnavähi sõeluuringusse kutsutav vanus, siis seda olulisem oli minu jaoks teha geneetilise riski test, et teada saada enda rinnavähi geneetiline riskihinnang ning mida saan juba nooremas eas ette võtta, et oma tervist hoida.

Minu teada ei ole mul pärilikku rinnavähki põhjustavaid üksikgeeni mutatsioone nagu BRCA1 ja BRCA2, millele senised geenitestid on üldjuhul keskendunud. Kuna üksikgeeni muutused on üsna harvad, siis sellepärast soovisin teha just Antegenesi testi, mille testimise metoodika on teistsugune, võtab korraga arvesse tuhandeid geneetilisi variante ja on mõeldud kõigile naistele.

Kõrge risk – mida see tähendab?

Sain teada, et minu rinnavähi riskitase on kõrge. Ja seda enam on minu jaoks tähtsad meditsiinilised soovitused, mis testi tulemustega kaasa tulid. Arvestades minu kõrget riskitaset, siis soovitatakse mul minna mammograafia sõeluuringusse juba 40 aastaselt ning käia seal iga kahe aasta tagant. See tähendab, et peaksin hakkama käima 10 aastat varem kontrollis kui riiklik kava ette näeb! Lisaks sain kindlad soovitused tervisekäitumiseks ja kehateadlikkuseks – eluviisid, kuidas märgata rinnavähi tunnuseid ja mis hetkel pöörduda arsti vastuvõtule.

Eriti kiidan testijärgse konsultatsiooni võimalust. Raport on väga põhjalik ja lihtsasti loetav, ent järelkonsultatsioonis sain arstiga koos selle läbi vaadata. Minu konsultatsiooni viis läbi Dr Peeter Padrik, kes selgitas tulemused põhjalikult lahti ja sain küsida täpsustavaid küsimusi. Mulle kinnitati, et isegi kui minu risk on kõrge, siis see ei tähenda, et midagi oleks halvasti vaid sain nii öelda juhendi järgmisteks aastateks ja mida tähele panna. See maandas märgatavalt minu kartust selle karmi haiguse ees. Kuigi tulemuste raport oli selge, siis konsultatsioon andis suurepärase lisandväärtuse.

Mulle väga meeldis ka testi tegemise lihtsus – testi ostsin kodulehelt, tellisin sobivasse pakiautomaati, tegin kodus süljeproovi ning saatsin testi tagasi laborisse. Märkimisväärne ja tõeliselt hea on ka see, et testi tulemusi saab edaspidi kasutada, sest raport sisestatakse automaatselt patsiendiportaali ning on vajadusel nähtavad minu perearstile ja naistearstile, kes tulemuste põhjal saavad teha saatekirja ning saata mind vajalikele uuringutele.

Ma julgustan ja soovitan väga geenitesti tegemist. See ei tekitanud minus hirmu ja usun, et ei tekita ka teistes vaid vastupidi andis kindla meelerahu, kuidas oma tervist hoida ja vähiriske maandada. Tean, kui oluline on rinnavähi puhul varajane avastamine, ning geneetilise eelsoodumuse teadmine ja arvestamine võimaldab ennetust paremini teha. See on vähim, mida saad oma tervise heaks teha.

Loe lähemalt rinnavähi täppisennetuse kampaaniast siit.

Eestlaste ettevõte arendas geenitestid, mis aitavad hinnata kasvajate eelsoodumust

antegenes | 08.06.20

thumb image

Eesti ettevõte Antegenes toob esimesena Euroopas tervishoius kasutusele innovaatilised vähktõve ennetuses kasutatavad geenitestid. Saadaval on nelja pahaloomulise kasvaja geneetilise riski testi: rinnavähk, eesnäärmevähk, jämesoolevähk ja naha melanoom.

Biotehnoloogia ja tervishoiu ettevõte Antegenes on välja arendanud uudsed polügeensete riskiskooride tehnoloogial põhinevad geenitestid, mis hindavad patsiendi personaalseid vähiriske ning sisaldavad arstlikke soovitusi edasisteks uuringuteks ja tervisekäitumise valikuks. Ennetavad geenitestid on mõeldud kõikidele täiskasvanutele, kes soovivad konkreetse haiguse riski teada saada.

Antegenesi asutaja onkoloog doktor Peeter Padrik selgitas, et vähktõbi on algpõhjustelt geenirikete haigus. „Olen oma arstikarjääri jooksul ravinud koos kolleegidega tuhandeid vähihaigeid, kuid olen alati olnud teadlik, et parimad vähijuhud oleksid need, mille teket saaks vältida või vähemalt varakult avastada. Geneetilise eelsoodumuse teadmine ja arvestamine võimaldab meil ennetust ja terviklikku tervisekäitumist paremini korraldada. Vähi varajane avastamine võimaldab õigel ajal raviga alustada ja seeläbi elusid päästa,“ põhjendas Padrik.

Näiteks võimaldab rinnavähi test AnteBC anda individuaalse soovituse mammograafilise sõeluuringu alustamise vanuseks lähtudes konkreetse naise riskitasemest – kui tavapäraselt alustatakse sõeluuringut Eestis 50 aastaselt, siis osadel naistel on sama kõrge risk oluliselt nooremas vanuses. Või kui jämesoolevähi sõeluuringut alustatakse 60 aastaselt, siis jämesoolevähi test AnteCRC soovitab kõrge riskiga patsientidel alustada sõeluuringuga oluliselt nooremas vanuses.

Vähi geneetilist eelsoodumust aitab tuvastada polügeenne riskiskoor

Teadusuuringud on näidanud, et mitmete pahaloomuliste kasvajate geneetiline eelsoodumus tuleneb muutustest paljudes geenides ehk on polügeenne. Antegenesi testid hindavadki inimese riski haigestuda vähki kasutades tervishoius uuena polügeensete riskiskooride tehnoloogiat. Polügeensetel riskiskooridel põhinevad geenitestid aitavad täpsustada inimeste geneetilisi eelsoodumusi kasvajate tekkeks ning võimaldavad rakendada täpsemad haiguste ennetuse ja varase avastamise meetmed.

Ettevõtte arendusjuht Tõnis Tasa täpsustas, et polügeense riskiskoori meetod erineb standardsetest testidest sellepoolest, et riski hindamisel võetakse korraga arvesse tuhandeid geneetilisi variante. „Riskihinnang põhineb aastatepikkustel põhjalikel teadusuuringutel ning on teaduslikult välja töötatud Antegenesi meditsiinilaboris koostöös onkoloogide, meditsiinigeneetikute ja bioinformaatikutega. Testid on valideeritud Eesti Geenivaramu ja Ühendkuningriigi Biopanga anonüümsetel andmetel ning täitnud kõik vajalikud regulatsioonid, mis tähendab, et testid on ametlikult Terviseametis registreeritud,“ sõnas Tasa.

Antegenes on esimene ettevõte Euroopas, kes toob polügeensete riskiskooride tehnoloogial baseeruvad geenitestid kasutusele tervishoiuteenustena. Lisaks riskihinnangule on juurde loodud kliiniline kontekst, mis võimaldab anda teaduslikult põhjendatud arstlikke soovitusi edasisteks uuringuteks ja tervisekäitumise valikuks.

Siinkohal ei saa öelda, et testid ennetavad vähi teket – aga kui vähk avastada võimalikult vara, siis saab seda ka efektiivselt ravida. Vähiennetuses ei sõltu kõik geenidest, mistõttu annavad Antegenesi testide vastused ka soovitused tervisekäitumiseks ja kehateadlikkuseks.

Testi tellimine on lihtne

Tellimuse saab teha kodulehel ning testikomplekt koos juhistega saadetakse patsiendile koju. Prooviks on vaja DNA-proovi, mille saab võtta spetsiaalse vatipulgaga põse limaskestast. Võetud DNA-proov tagastatakse Antegenesile, kes analüüsib põsekaape materjalist kogutud DNA-d teise põlvkonna genotüpiseerimisega.

Testi tulemuseks on kliiniline raport, mis edastatakse patsiendile läbi turvalise serveri ning vastavalt kõikidele privaatsustingimustele. Analüüsi tulemus saadetakse ka Patsiendiportaali ning Tervise Infosüsteemi (TIS), kust vajadusel näeb raportit patsiendi arst. Testile järgneb individuaalne geneetiline konsultatsioon videosilla vahendusel Antegenesi tervishoiutöötajaga, mille käigus selgitatakse patsiendile testi tulemusi.

Vähk on Eestis enneaegse suremuse põhjusena südame-veresoonkonnahaiguste järel teisel kohal ja vähki haigestutakse üha sagedamini. „Eesti praeguste andmete alusel tekib pahaloomuline kasvaja elu jooksul keskmiselt igal kolmandal mehel ja igal neljandal naisel. Antegenes loodigi eesmärgiga leida lahendusi, kuidas kasvajate teket ennetada ning tagada inimestele parem tervis ja pikem kvaliteetne elu,“ lisas doktor Padrik.