Antegenes appoints its first advisory board member Akshay Mody

antegenes | 08.10.20

thumb image

Antegenes is proud to appoint its first advisory board member Akshay Mody, who brings his expert advice and guidance as a medical leader, in order to help us successfully develop and launch our innovative products in healthcare.

Akshay Mody has spent over 20 years in the healthcare industry. His most recent experience is in overseeing the rapid growth of the medical organisation Viiv Healthcare as Chief of Staff, which successfully concluded 7 Phase 3 trials (resulting in 4 NDAs) and established a portfolio of Discovery and Early Development products in just 5 years. This has given him a unique understanding of managing successful short- and long-term objectives in parallel with expansion. This experience, linked to his earlier roles leading multifunctional teams in global and European launches for assets at GlaxoSmithKline, launching breakthrough specialist drugs in multiple therapy areas as a Regional and Country General Manager (at Roche, Novartis and Ciba-Geigy) will allow our executive management team of Antegenes to have the support we need at this important stage of growth.

With the establishment of the advisory board, our intention is to identify a group of people who have vast experience in their respective fields. The board’s mission is to provide our executive team objective judgement that is critical to us in establishing our identity, footprint and ultimately fulfilling our mission to empower individuals, medical professionals and public healthcare in using genetics for personal and public health activities.

Our advisory board members will provide us unbiased advice in areas such as strategy, performance, sustainability, resources, transformation, diversity, standards of conduct and evaluation of performance. We believe this will help guide, improve and evolve our corporate credibility and governance standards and also manage risks while focusing on bringing our solutions to patients and healthcare providers.

Hanna lugu: rinnavähi riski avastamine andis oma tervise jälgimiseks kindla plaani ja meelerahu

antegenes | 05.10.20

thumb image

Oktoober on rinnavähi teadlikkuse kuu, mille eesmärgiks on pöörata tähelepanu sellele raskele haigusele ning rõhutada rinnavähi varajase avastamise olulisust. Oma kogemust jagab Hanna, keda ajendas geneetilise riski testi tegema lähedasel esinenud rinnavähk.

Miks otsustasin geneetilise testimise ette võtta?

Minu lähedasel on olnud rinnavähk – see on haigus, millega olen ise kokku puutunud. See ei ole kerge ja soovin, et keegi ei peaks seda rasket teekonda läbi tegema. Õnneks on järjest enam püütud teadlikkust suurendada rinnavähi ennetuse ning selle varajase avastamise olulisusest. Lisaks välistele faktoritele, mis võivad rinnavähki põhjustada, olen lugenud palju ka selle kohta, et suurt rolli selle haiguse puhul mängivad ka pärilik eelsoodumus ja geenid. Kuna olen ise noorem kui rinnavähi sõeluuringusse kutsutav vanus, siis seda olulisem oli minu jaoks teha geneetilise riski test, et teada saada enda rinnavähi geneetiline riskihinnang ning mida saan juba nooremas eas ette võtta, et oma tervist hoida.

Minu teada ei ole mul pärilikku rinnavähki põhjustavaid üksikgeeni mutatsioone nagu BRCA1 ja BRCA2, millele senised geenitestid on üldjuhul keskendunud. Kuna üksikgeeni muutused on üsna harvad, siis sellepärast soovisin teha just Antegenesi testi, mille testimise metoodika on teistsugune, võtab korraga arvesse tuhandeid geneetilisi variante ja on mõeldud kõigile naistele.

Kõrge risk – mida see tähendab?

Sain teada, et minu rinnavähi riskitase on kõrge. Ja seda enam on minu jaoks tähtsad meditsiinilised soovitused, mis testi tulemustega kaasa tulid. Arvestades minu kõrget riskitaset, siis soovitatakse mul minna mammograafia sõeluuringusse juba 40 aastaselt ning käia seal iga kahe aasta tagant. See tähendab, et peaksin hakkama käima 10 aastat varem kontrollis kui riiklik kava ette näeb! Lisaks sain kindlad soovitused tervisekäitumiseks ja kehateadlikkuseks – eluviisid, kuidas märgata rinnavähi tunnuseid ja mis hetkel pöörduda arsti vastuvõtule.

Eriti kiidan testijärgse konsultatsiooni võimalust. Raport on väga põhjalik ja lihtsasti loetav, ent järelkonsultatsioonis sain arstiga koos selle läbi vaadata. Minu konsultatsiooni viis läbi Dr Peeter Padrik, kes selgitas tulemused põhjalikult lahti ja sain küsida täpsustavaid küsimusi. Mulle kinnitati, et isegi kui minu risk on kõrge, siis see ei tähenda, et midagi oleks halvasti vaid sain nii öelda juhendi järgmisteks aastateks ja mida tähele panna. See maandas märgatavalt minu kartust selle karmi haiguse ees. Kuigi tulemuste raport oli selge, siis konsultatsioon andis suurepärase lisandväärtuse.

Mulle väga meeldis ka testi tegemise lihtsus – testi ostsin kodulehelt, tellisin sobivasse pakiautomaati, tegin kodus süljeproovi ning saatsin testi tagasi laborisse. Märkimisväärne ja tõeliselt hea on ka see, et testi tulemusi saab edaspidi kasutada, sest raport sisestatakse automaatselt patsiendiportaali ning on vajadusel nähtavad minu perearstile ja naistearstile, kes tulemuste põhjal saavad teha saatekirja ning saata mind vajalikele uuringutele.

Ma julgustan ja soovitan väga geenitesti tegemist. See ei tekitanud minus hirmu ja usun, et ei tekita ka teistes vaid vastupidi andis kindla meelerahu, kuidas oma tervist hoida ja vähiriske maandada. Tean, kui oluline on rinnavähi puhul varajane avastamine, ning geneetilise eelsoodumuse teadmine ja arvestamine võimaldab ennetust paremini teha. See on vähim, mida saad oma tervise heaks teha.

Loe lähemalt rinnavähi täppisennetuse kampaaniast siit.

Eestlaste ettevõte arendas geenitestid, mis aitavad hinnata kasvajate eelsoodumust

antegenes | 08.06.20

thumb image

Eesti ettevõte Antegenes toob esimesena Euroopas tervishoius kasutusele innovaatilised vähktõve ennetuses kasutatavad geenitestid. Saadaval on nelja pahaloomulise kasvaja geneetilise riski testi: rinnavähk, eesnäärmevähk, jämesoolevähk ja naha melanoom.

Biotehnoloogia ja tervishoiu ettevõte Antegenes on välja arendanud uudsed polügeensete riskiskooride tehnoloogial põhinevad geenitestid, mis hindavad patsiendi personaalseid vähiriske ning sisaldavad arstlikke soovitusi edasisteks uuringuteks ja tervisekäitumise valikuks. Ennetavad geenitestid on mõeldud kõikidele täiskasvanutele, kes soovivad konkreetse haiguse riski teada saada.

Antegenesi asutaja onkoloog doktor Peeter Padrik selgitas, et vähktõbi on algpõhjustelt geenirikete haigus. „Olen oma arstikarjääri jooksul ravinud koos kolleegidega tuhandeid vähihaigeid, kuid olen alati olnud teadlik, et parimad vähijuhud oleksid need, mille teket saaks vältida või vähemalt varakult avastada. Geneetilise eelsoodumuse teadmine ja arvestamine võimaldab meil ennetust ja terviklikku tervisekäitumist paremini korraldada. Vähi varajane avastamine võimaldab õigel ajal raviga alustada ja seeläbi elusid päästa,“ põhjendas Padrik.

Näiteks võimaldab rinnavähi test AnteBC anda individuaalse soovituse mammograafilise sõeluuringu alustamise vanuseks lähtudes konkreetse naise riskitasemest – kui tavapäraselt alustatakse sõeluuringut Eestis 50 aastaselt, siis osadel naistel on sama kõrge risk oluliselt nooremas vanuses. Või kui jämesoolevähi sõeluuringut alustatakse 60 aastaselt, siis jämesoolevähi test AnteCRC soovitab kõrge riskiga patsientidel alustada sõeluuringuga oluliselt nooremas vanuses.

Vähi geneetilist eelsoodumust aitab tuvastada polügeenne riskiskoor

Teadusuuringud on näidanud, et mitmete pahaloomuliste kasvajate geneetiline eelsoodumus tuleneb muutustest paljudes geenides ehk on polügeenne. Antegenesi testid hindavadki inimese riski haigestuda vähki kasutades tervishoius uuena polügeensete riskiskooride tehnoloogiat. Polügeensetel riskiskooridel põhinevad geenitestid aitavad täpsustada inimeste geneetilisi eelsoodumusi kasvajate tekkeks ning võimaldavad rakendada täpsemad haiguste ennetuse ja varase avastamise meetmed.

Ettevõtte arendusjuht Tõnis Tasa täpsustas, et polügeense riskiskoori meetod erineb standardsetest testidest sellepoolest, et riski hindamisel võetakse korraga arvesse tuhandeid geneetilisi variante. „Riskihinnang põhineb aastatepikkustel põhjalikel teadusuuringutel ning on teaduslikult välja töötatud Antegenesi meditsiinilaboris koostöös onkoloogide, meditsiinigeneetikute ja bioinformaatikutega. Testid on valideeritud Eesti Geenivaramu ja Ühendkuningriigi Biopanga anonüümsetel andmetel ning täitnud kõik vajalikud regulatsioonid, mis tähendab, et testid on ametlikult Terviseametis registreeritud,“ sõnas Tasa.

Antegenes on esimene ettevõte Euroopas, kes toob polügeensete riskiskooride tehnoloogial baseeruvad geenitestid kasutusele tervishoiuteenustena. Lisaks riskihinnangule on juurde loodud kliiniline kontekst, mis võimaldab anda teaduslikult põhjendatud arstlikke soovitusi edasisteks uuringuteks ja tervisekäitumise valikuks.

Siinkohal ei saa öelda, et testid ennetavad vähi teket – aga kui vähk avastada võimalikult vara, siis saab seda ka efektiivselt ravida. Vähiennetuses ei sõltu kõik geenidest, mistõttu annavad Antegenesi testide vastused ka soovitused tervisekäitumiseks ja kehateadlikkuseks.

Testi tellimine on lihtne

Tellimuse saab teha kodulehel ning testikomplekt koos juhistega saadetakse patsiendile koju. Prooviks on vaja DNA-proovi, mille saab võtta spetsiaalse vatipulgaga põse limaskestast. Võetud DNA-proov tagastatakse Antegenesile, kes analüüsib põsekaape materjalist kogutud DNA-d teise põlvkonna genotüpiseerimisega.

Testi tulemuseks on kliiniline raport, mis edastatakse patsiendile läbi turvalise serveri ning vastavalt kõikidele privaatsustingimustele. Analüüsi tulemus saadetakse ka Patsiendiportaali ning Tervise Infosüsteemi (TIS), kust vajadusel näeb raportit patsiendi arst. Testile järgneb individuaalne geneetiline konsultatsioon videosilla vahendusel Antegenesi tervishoiutöötajaga, mille käigus selgitatakse patsiendile testi tulemusi.

Vähk on Eestis enneaegse suremuse põhjusena südame-veresoonkonnahaiguste järel teisel kohal ja vähki haigestutakse üha sagedamini. „Eesti praeguste andmete alusel tekib pahaloomuline kasvaja elu jooksul keskmiselt igal kolmandal mehel ja igal neljandal naisel. Antegenes loodigi eesmärgiga leida lahendusi, kuidas kasvajate teket ennetada ning tagada inimestele parem tervis ja pikem kvaliteetne elu,“ lisas doktor Padrik.