Jämesoole- ja eesnäärmevähk on sagedased kasvajad, millest paraku liiga suur osa diagnoositakse Eestis liiga levinud staadiumis, mil haiguse prognoos elule on juba halb. Selle olukorra muutmiseks on vajalikud uued lahendused. Antegenesi geenitestid hindavad inimese vähiriski ja annavad selle põhjal personaliseeritud meditsiinilised ja tervisekäitumise soovitused vähktõve ennetamiseks ja võimaliku mõju vähendamiseks. Miks on jämesoole- ja eesnäärmevähi riskide hindamine oluline ning mida on meie testide tulemused näidanud?

Jämesoolevähk

Eestis kutsutakse riiklikusse jämesoolevähi sõeluuringusse naised ja mehed vanuses 60–69, kellele soovitatakse peitvere testi väljaheitest iga 2 aasta tagant. Meie riskid haiguse tekkeks on aga erinevad. Probleem on selles, et 47% jämesoolevähi juhtudest avastatakse väljaspool sõeluuringu vanusepiire.

Jämesoolevähi geneetilise riski test AnteCRC annab individuaalsete riskide alusel täpsemaid soovitusi ennetuseks 40.–75. aastastele inimestele. AnteCRC testi tuleks teha kõikidele inimestele selles vanusevahemikus.

Näiteks praeguseks on Antegenes testinud 1069 naist ja 446 meest vanuses 40–59. Testi tulemuste põhjal peaks neist naistest 33% ja meestest 30% alustama kõrgenenud riski tõttu sõeluuringut varem kui praegune riiklik sõeluuring ette näeb.

Lisaks, neist 69 naist (6,5%) ja 25 meest (5,6%) peaksid alustama sõeluuringut sel aastal, sest nende jämesoolevähi riskitase on juba praegu kõrgem kui sõeluuringusse kutsutud inimestel keskmiselt.

Veel saame välja tuua, et kõigist analüüsitud inimestest 5%-l on sedavõrd kõrge risk (üle kahekordne riskitaseme tõus), mille korral on näidustatud põhjalikumad jämesoole kontrolluuringud ja pigem ennetavad uuringud koloskoopia näol.

Jämesoolevähk on salakaval haigus ning õigeaegne avastamine on raske. Sageli jõuavad inimesed arsti juurde, kui neil on tekkinud juba kaebused või sümptomid. Ligi kolmandik vähijuhtudest on avastamise hetkeks levinud soolest teistesse elunditesse. Teades oma individuaalset jämesoolevähi riskitaset, saame alustada ennetavate uuringute õigeaegselt. Ennetavate meetmetega tulebki alustada enne kaebuste tekkimist, et avastada kasvajad sellises etapis, kui neid saab ravida ning hoida ära kasvajate siirdumist mujale kehasse.

Loe lähemalt AnteCRC testi kohta siit: AnteCRC – jämesoolevähi geneetilise riski test. 

Kui oled geenidoonor, siis loe meie teenuse kohta siit: Geenidoonoritele.

Eesnäärmevähk

Eesnäärmevähk on kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja Eesti meestel, moodustades 25% kõigist diagnoositud esmastest vähkidest. Hetkel ei ole Eestis riiklikku eesnäärmevähi sõeluuringut, kuna 2017. aastal Tartu Ülikooli tervisetehnoloogiate hindamise raportis jõuti järeldusele, et ei ole põhjendatud rakendada eesnäärmevähi varaseks diagnoosimiseks ainult PSA testil põhinevat organiseeritud sõeluuringut.

Tuleb hoopis läheneda teisiti! Euroopa Uroloogia Assotsiatsiooni juhiste põhjal tuleb eesnäärmevähi ennetust pakkuda vastavalt individualiseeritud riskitasemetele. Neid individuaalseid riskitasemeid saame hinnata näiteks eesnäärmevähi geneetilise riski testiga AntePC.

AntePC test on soovitatud kõikidele meestele vanuses 40–75 eluaastat. AntePC test annab täpsed individuaalsed riskitaseme põhised soovitused, mis vanusest alates ja kui sageli tuleks ennetavaid uuringuid teha. Kui kasvaja avastatakse lokaalses ehk mittelevinud staadiumis, siis on 5 kui ka 10 aasta suhteline elulemus 95–100%.

Eesnäärmevähi geneetilise riski testiga AntePC on praeguseks individuaalseteks riskihinnanguteks testitud 906 meest. Neist 183 (20%-l) on olnud üle 1,5-kordne eesnäärmevähi riski tõus ja nemad peaksid tegema eesnäärmevähi kontrolluuringuid PSA testiga. 13 mehel (1,4%-l) näitas test ka väga olulist riski tõusu (üle 3-kordne tõus) ning neil on näidustatud veel sagedasem ja põhjalikum ennetav eesnäärme kontroll. AntePC test annab täpsed meditsiinilised soovitused, millal ja kuidas seda tegema peaks.

Meeste terviseteadlikkus on suurenenud, kuid endiselt avastatakse vaid 59,5% eesnäärmevähi juhtudest mittelevinud staadiumis. Teades enda geneetilist riski, saavad mehed veel paremini oma tervise eest hoolt kanda ning käia ennetavalt ja regulaarselt kontrollides.

Loe lähemalt AntePC testi kohta siit: AntePC – eesnäärmevähi geneetilise riski test.

Kui oled geenidoonor, siis loe meie teenuse kohta siit: Geenidoonoritele.

Artikli jaoks tehtud analüüsis kasutati anonüümseid andmeid.

Eesti ettevõte Antegenes toob esimesena Euroopas tervishoius kasutusele innovaatilised vähktõve ennetuses kasutatavad geenitestid. Saadaval on nelja pahaloomulise kasvaja geneetilise riski testi: rinnavähk, eesnäärmevähk, jämesoolevähk ja naha melanoom.

Biotehnoloogia ja tervishoiu ettevõte Antegenes on välja arendanud uudsed polügeensete riskiskooride tehnoloogial põhinevad geenitestid, mis hindavad patsiendi personaalseid vähiriske ning sisaldavad arstlikke soovitusi edasisteks uuringuteks ja tervisekäitumise valikuks. Ennetavad geenitestid on mõeldud kõikidele täiskasvanutele, kes soovivad konkreetse haiguse riski teada saada.

Antegenesi asutaja onkoloog doktor Peeter Padrik selgitas, et vähktõbi on algpõhjustelt geenirikete haigus. „Olen oma arstikarjääri jooksul ravinud koos kolleegidega tuhandeid vähihaigeid, kuid olen alati olnud teadlik, et parimad vähijuhud oleksid need, mille teket saaks vältida või vähemalt varakult avastada. Geneetilise eelsoodumuse teadmine ja arvestamine võimaldab meil ennetust ja terviklikku tervisekäitumist paremini korraldada. Vähi varajane avastamine võimaldab õigel ajal raviga alustada ja seeläbi elusid päästa,“ põhjendas Padrik.

Näiteks võimaldab rinnavähi test AnteBC anda individuaalse soovituse mammograafilise sõeluuringu alustamise vanuseks lähtudes konkreetse naise riskitasemest – kui tavapäraselt alustatakse sõeluuringut Eestis 50 aastaselt, siis osadel naistel on sama kõrge risk oluliselt nooremas vanuses. Või kui jämesoolevähi sõeluuringut alustatakse 60 aastaselt, siis jämesoolevähi test AnteCRC soovitab kõrge riskiga patsientidel alustada sõeluuringuga oluliselt nooremas vanuses.

Vähi geneetilist eelsoodumust aitab tuvastada polügeenne riskiskoor

Teadusuuringud on näidanud, et mitmete pahaloomuliste kasvajate geneetiline eelsoodumus tuleneb muutustest paljudes geenides ehk on polügeenne. Antegenesi testid hindavadki inimese riski haigestuda vähki kasutades tervishoius uuena polügeensete riskiskooride tehnoloogiat. Polügeensetel riskiskooridel põhinevad geenitestid aitavad täpsustada inimeste geneetilisi eelsoodumusi kasvajate tekkeks ning võimaldavad rakendada täpsemad haiguste ennetuse ja varase avastamise meetmed.

Ettevõtte arendusjuht Tõnis Tasa täpsustas, et polügeense riskiskoori meetod erineb standardsetest testidest sellepoolest, et riski hindamisel võetakse korraga arvesse tuhandeid geneetilisi variante. „Riskihinnang põhineb aastatepikkustel põhjalikel teadusuuringutel ning on teaduslikult välja töötatud Antegenesi meditsiinilaboris koostöös onkoloogide, meditsiinigeneetikute ja bioinformaatikutega. Testid on valideeritud Eesti Geenivaramu ja Ühendkuningriigi Biopanga anonüümsetel andmetel ning täitnud kõik vajalikud regulatsioonid, mis tähendab, et testid on ametlikult Terviseametis registreeritud,“ sõnas Tasa.

Antegenes on esimene ettevõte Euroopas, kes toob polügeensete riskiskooride tehnoloogial baseeruvad geenitestid kasutusele tervishoiuteenustena. Lisaks riskihinnangule on juurde loodud kliiniline kontekst, mis võimaldab anda teaduslikult põhjendatud arstlikke soovitusi edasisteks uuringuteks ja tervisekäitumise valikuks.

Siinkohal ei saa öelda, et testid ennetavad vähi teket – aga kui vähk avastada võimalikult vara, siis saab seda ka efektiivselt ravida. Vähiennetuses ei sõltu kõik geenidest, mistõttu annavad Antegenesi testide vastused ka soovitused tervisekäitumiseks ja kehateadlikkuseks.

Testi tellimine on lihtne

Tellimuse saab teha kodulehel ning testikomplekt koos juhistega saadetakse patsiendile koju. Prooviks on vaja DNA-proovi, mille saab võtta spetsiaalse vatipulgaga põse limaskestast. Võetud DNA-proov tagastatakse Antegenesile, kes analüüsib põsekaape materjalist kogutud DNA-d teise põlvkonna genotüpiseerimisega.

Testi tulemuseks on kliiniline raport, mis edastatakse patsiendile läbi turvalise serveri ning vastavalt kõikidele privaatsustingimustele. Analüüsi tulemus saadetakse ka Patsiendiportaali ning Tervise Infosüsteemi (TIS), kust vajadusel näeb raportit patsiendi arst. Testile järgneb individuaalne geneetiline konsultatsioon videosilla vahendusel Antegenesi tervishoiutöötajaga, mille käigus selgitatakse patsiendile testi tulemusi.

Vähk on Eestis enneaegse suremuse põhjusena südame-veresoonkonnahaiguste järel teisel kohal ja vähki haigestutakse üha sagedamini. „Eesti praeguste andmete alusel tekib pahaloomuline kasvaja elu jooksul keskmiselt igal kolmandal mehel ja igal neljandal naisel. Antegenes loodigi eesmärgiga leida lahendusi, kuidas kasvajate teket ennetada ning tagada inimestele parem tervis ja pikem kvaliteetne elu,“ lisas doktor Padrik.