Eesnäärmevähi täppisennetuse programm

Võtke meiega ühendust eesnäärmevähi täppisennetuse programmi rakendamiseks: info@antegenes.com

Eesnäärmevähk on meeste seas kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja, esinedes elu jooksul ühel mehel üheksast. Ehkki eesnäärmevähk on sageli hea prognoosiga, on see haigus sage surmade põhjustaja ja ka algselt hea prognoosiga kasvajad võivad vajada ravi.

Euroopa Uroloogia Assotsiatsioon soovitab PSA sõeluuringusse kaasamisel arvestada vanust, perekondlikku anamneesi kui ka etnilist päritolu. Eesnäärmevähi varane avastamine võimaldab kasvaja õigeaegset ravi.

Eesnäärmevähi tekkeriskis on oluline osa pärilikkusel – selle osakaaluks on hinnatud 57% kõikidest riskifaktoritest ning geneetilistes uuringutes on tuvastatud rohkem kui 160 üksikut geneetilist varianti, mis on seotud eesnäärmevähi riskiga. Selliste variantide kombineerimine polügeenseteks riskiskoorideks (PRS) lisab uue mõõtme haigusriskide kirjeldamisel. Uuringud on näidanud, et PRS-l baseeruv sõeluuringu programm võib vähendada ülediagnostikat, säilitades vanusepõhise sõeluuringu kasud ning parandades sõeluuringu kulutõhusust (Callender, Emberton et al. 2019).

AntePC on Antegenesi poolt välja arendatud geneetiline test, mis hindab meeste personaalseid eesnäärmevähi haigestumisriske. AntePC eesmärgiks on vähendada eesnäärmevähist tingitud enneaegse suremuse riski toetades varast avastamist.

AntePC on aluseks Antegenesi koostatud eesnäärme vähi täppisennetuse programmile. AntePC hinnatud polügeensed riskid on aluseks PSA põhise eesnäärmevähi sõeluuringus osalemise soovitustele. Testijärgsed soovitused baseeruvad eesnäärmevähi riskifaktorite, sõeluuringu ja ennetavate meetmete tõenduspõhistel andmetel ja rahvusvaheliste erialaorganisatsioonide soovitustele, mis arvestavad testis tuvastatud riske.

AntePC test sisaldub eesnäärmevähi personaliseeritud ennetuse programmis ning on sobilik meestele vanuses 40 – 75.

References

Callender, T., M. Emberton, S. Morris, R. Eeles, Z. Kote-Jarai, P. D. P. Pharoah and N. Pashayan (2019). “Polygenic risk-tailored screening for prostate cancer: A benefit-harm and cost-effectiveness modelling study.” PLoS Med 16(12): e1002998.

Mucci, L. A., J. B. Hjelmborg, J. R. Harris, K. Czene, D. J. Havelick, T. Scheike, R. E. Graff, K. Holst, S. Moller, R. H. Unger, C. McIntosh, E. Nuttall, I. Brandt, K. L. Penney, M. Hartman, P. Kraft, G. Parmigiani, K. Christensen, M. Koskenvuo, N. V. Holm, K. Heikkila, E. Pukkala, A. Skytthe, H. O. Adami, J. Kaprio and C. Nordic Twin Study of Cancer (2016). “Familial Risk and Heritability of Cancer Among Twins in Nordic Countries.” JAMA 315(1): 68-76.

Na, R., C. Labbate, H. Yu, Z. Shi, R. J. Fantus, C. H. Wang, G. L. Andriole, W. B. Isaacs, S. L. Zheng, B. T. Helfand and J. Xu (2019). “Single-Nucleotide Polymorphism-Based Genetic Risk Score and Patient Age at Prostate Cancer Diagnosis.” JAMA Netw Open 2(12): e1918145.

Xu, J., C. V. Labbate, W. B. Isaacs and B. T. Helfand (2019). “Inherited risk assessment of prostate cancer: it takes three to do it right.” Prostate Cancer Prostatic Dis.