Rinnavähk on kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja Eesti naistel. Praeguse statistika alusel haigestub rinnavähki elu jooksul iga 14. naine. Igal aastal diagnoositakse rinnavähk ligikaudu 800 naisel, neist 38%-l on kasvaja avastamise hetkel levinud lümfisõlmedesse või naaberorganitesse ning 10%-l on kasvaja kaugmetastaasidega – ehk siis leviku tõttu halva prognoosiga. Varaselt avastatud rinnavähk on oluliselt paremini ravitav ning seega on Eestis rakendatud rinnavähi sõeluuring naistele vanuses 50–69. Rinnavähi riskitase tõuseb vanusega, kuid teadusuuringud on näidanud, et osadel naistel väljastpoolt vanuserühma 50–69 on oluliselt suurem haigestumisrisk.

Samas tekivad rinnavähid ka noorematel naistel. Meie riskid kasvajate tekkeks on erinevad ja ka vähiennetust ei ole enam õige rakendada kõigile ühtemoodi. Tugevamad iseseisvad riskifaktorid rinnavähi tekkeks on geneetilised eelsoodumused, mida saab hinnata vastavate geenitestidega.

Meditsiinilabor Antegenes on selleks toonud kasutusele uuenduslikud polügeensete riskiskooride geenitestid, mis hindavad individuaalseid kasvaja riskitasemeid. Eesmärk on leida üles kõrgenenud rinnavähi riskiga naised, et nad saaksid õigeaegselt uuringutele ja personaalse jälgimisplaani. Rinnavähi geneetilise riski test AnteBC on soovitatud kõigile naistele vanuses 30-75.

Rinnavähi geenitest on leidnud sadu naisi, kes peaksid minema mammograafiasse varem, kui riiklik soovitus ette näeb

Septembri alguseks on Antegenes andnud geneetilise riski hinnangud 2450 naisele vanuses 30–69. Eraldi peab hindama geenitesti mõju ja soovitusi naistele, kes on:

  1. 30-49 aastased ehk keda sõeluuringusse veel ei kutsuta
  2. üle 50 aastased ehk kes on juba sõeluuringu vanusegrupis

1. Naised vanuses 30-49

Hetkel on AnteBC test andnud geneetilise eelsoodumuse riskihinnangu 1647 naisele vanuses 30-49. Analüüs näitab, et nendest naistest:

  • 42% peaksid alustama mammograafilist sõeluuringut varem kui praegune riiklikult soovitatud 50. eluaasta.
  • 266 (16,2%) on juba praegu niivõrd kõrgenenud risk, et nad peaksid minema juba sel aastal mammograafia uuringule rindade kontrolliks.
  • 7,4%-l on üle kahekordne riskitaseme tõus võrreldes Eesti keskmisega. Neil on näidustatud põhjalikum ja sagedasem sõeluuring. See tähendab, et nad peaksid käima mammograafias kord aastas ja alustama seda vastavalt AnteBC testi soovitustele. Samuti on teadusuuringud näidanud võimalust alandada kõrgenenud riski nn. hormonaalse preventsiooni rakendamisega.

2. Naised vanuses 50-69

AnteBC testi tulemuste analüüs näitab, et vanuses 50-69 oleme leidnud:

  • 75 naist (6%), kellel esineb üle kahekordne polügeenne risk rinnavähi tekkeks võrreldes Eesti keskmise riskitasemega. Seepärast on neil näidustatud mammograafia pigem sagedamini – kord aastas. Samuti oleks ka neil vajalik kaaluda hormonaalse preventsiooni rakendamist. Üle kolmekordse riskitaseme korral on lisaks soovitatav rakendada magnetresonantstomograafia (MRT) rinnanäärmete kontrolluuringuna.

AnteBC test annab täpsed individuaalsed soovitused, mis vanusest ja kui sageli tuleb ennetavaid uuringuid teha. Seda kõike ikka selleks, et rinnavähki vältida või varaselt avastada.  Sest varakult avastatud rinnavähk on ravitav! Kui rinnavähk avastatakse varases staadiumis, siis paranemise tõenäosus on üle 90%.

AnteBC testi tulemused annavad naisele vastused küsimustele:

  • Milline on minu rinnavähi geneetiline riskitase?
  • Millises vanuses peaksin alustama rinnavähi sõeluuringut?
  • Kas peaksin rakendama täiendavaid meetmeid rinnavähi ennetuseks?
  • Mida saan ise teha rinnavähi riski vähendamiseks?
  • Millistele muutustele ja tunnustele pean pöörama tähelepanu rinnavähi puhul?

Rinnavähi täppisennetus on mõeldud kõigile naistele vanuses 30-75. Selleks on võimalik mugavalt tellida AnteBC test meie kodulehelt:  AnteBC

Kas oled geenidoonor? Siis on võimalik sul kasutada meie geenidoonoritele mõeldud teenust. Loe lähemalt siit: Geenidoonoritele.

Artikli jaoks tehtud analüüsis kasutati anonüümseid andmeid.