Sel aastal esinenud problemaatika ja raskused Eestis COVID-vastase vaktsineerituse saavutamise osas tõmbavad tahes tahtmata paralleeli olukorraga vähi sõeluuringutega. On teada, et rinnavähi, emakakaelavähi ja jämesoolevähi sõeluuringud vähendavad suremust neisse kasvajatesse ja need sõeluuringud on ka Eestis kasutusel, kuid inimeste kaasatus neisse ja toime on jäänud puudulikuks. Vajalikud on uued lahendused sõeluuringute korralduses ja rakendamisel – samamoodi kui on olnud vajalikud paindlikud ja erinevad lahendused COVIDi vastases vaktsineerimises.

Milline on siis olukord?

Kasvajatest, mille vastu on rakendatud ennetavad sõeluuringud, põhjustas rinnavähk eelmisel aastal 260, jämesoolevähk 417 ja emakakaelavähk 64 surma. Võib väita, et parema ennetusega oleks oluline osa neid surmasid olnud välditavad.

Kui kasvaja avastatakse varases staadiumis, on paranemise tõenäosus oluliselt suurem, emakakaelavähk ja jämesoolevähk on ka ennetatavad vähieelsete seisundite raviga. Eestis diagnoositakse lokaalses, mittelevinud staadiumis aga naistel rinnavähi korral vaid 47%, käär- ja pärasoolevähil vastavalt 38% ja 31%, emakakaelavähil 36%; meestel käär- ja pärasoolevähil vastavalt 40% ja 26% esmasjuhtudest (Mägi M, Härmaorg P, Innos K. Vähihaigestumus Eestis 2017. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2020).

Eesti Haigekassa andmetel oli sihtgruppide hõlmatus sõeluuringutes 2020.-l aastal rinnavähi sõeluuringus vaid 51,7%, jämesoolevähi sõeluuringus vaid 64,7%, emakakaelavähi sõeluuringus vaid 41,6%. Seega – oluline osa sihtgrupist Eestis sõeluuringutes ei osale. Rahvusvahelised kvaliteedikriteeriumid toovad ära sõeluuringu populatsioonipõhise efekti saavutamiseks vajaduse vähemalt 70%-se hõlmatuse saavutamiseks. Selline ebarahuldav olukord on püsinud juba aastaid, ka vaatamata seni tehtud selgitavatele kampaaniatele, mõningat progressi võib täheldada vaid jämesoolevähi sõeluuringu osas.

Lisaks ei kata rinnavähi ja jämesoolevähi sõeluuringus praegune sihtgrupi vanusevahemik ka olulist osa neis vanustes inimesi, kellel need vähid või vähieelsed seisundid ka tegelikult juba avalduvad.

Olukorra on võtnud konkreetselt kokku ka värske riiklik vähitõrje tegevuskava:

• Suureneb vähijuhtude absoluutarv.
• Paljud uued vähijuhud diagnoositakse endiselt hilises staadiumis.
• Sõeluuringud ei ole olnud piisavalt tulemuslikud.

Mida teha teisiti?

Põhimõtteliselt kahte asja:

• rakendada sõeluuringutesse kaasamisel rohkem erinevaid võimalusi ja kanaleid,
• muuta sõeluuringud personaalsemaks inimeste täpsemate vähiriski hinnangute abil, milleks saab kasutada geneetilise eelsoodumuse teste.

Seni on toimunud sõeluuringusse kaasamine vähi sõeluuringu registri poolt saadetavate kutsete alusel, e-postiga või paberkutsega. Üsna selge on, et osa neist ei jõua adressaadini või jäävad ühekordse kutsena tähelepanuta või ununevad. Sõeluuringu sõnumi kohale jõudmiseks ja ka sammudeks sõeluuringu regulaarseks teostamiseks on inimestele vaja oluliselt rohkem infopuuteid ja seda ka erinevatest kanalitest ja tasanditelt. Nii, nagu on näidanud COVID-vastane vaktsineerimine, on ka vähi sõeluuringute korral vajalikud erinevatele inimestele erinevad lahendused, erinevad infokanalid ja erinevad rakendusmudelid. Ka vähi sõeluuringutesse tuleks oluliselt rohkem kaasata tervishoiusüsteemi erinevad tasandid ja lülid. Kõik tasandid ja lülid, kus inimesed käivad ja kust nad võiks saada nii info kui rakendused sõeluuringute jaoks – perearstid, riikliku arengukava haiglad, erasektori tervishoiuasutused ja ka apteegid.

Nii näiteks võiks paralleelselt muude meditsiiniliste tegevustega sõeluuringutesse seni mitte kaasatud naisi suunata kokku lepitud töökordade raames mammograafiale ka perearstid, erinevad eriarstid nii riiklikus kui ka erasektoris, aga miks mitte ka apteeki pöördunud naiste osas tervishoiusüsteemi osana apteegid. Miks mitte ei võiks samu erinevaid kanaleid pidi jõuda naisteni ka HPV-kodutestid emakakaelavähi sõeluuringus? Miks mitte ei võiks jämesoolevähi sõeluuringu peitveretestid jõuda inimesteni samu erinevaid tervishoiusüsteemi lülisid rakendades? Muidugi eeldab see topeltuuringute välistamiseks vastava info liikumist – aga meil on ju e-tervis ja digiriik.

Neis asjus on aga ka juba tervitatavaid nihkeid. Nii on uuringuprojektide baasil alustatud emakakaelavähi sõeluuringus HPV kodutestimise rakendamist. Haigekassa toob oma kodulehel infona: „Rinnauuringule saavad minna naised ka sõeluuringu väliselt ja selleks ei pea sõeluuringu sihtrühma kuuluma“ ja „Jämesoolevähi uuringule saavad minna inimesed ka sõeluuringu väliselt ja selleks ei pea sõeluuringu sihtrühma kuuluma.“ Apotheka apteegid on juba oma initsiatiivil asunud inimesi sõeluuringute võimalusest teavitama.

Lisaks erinevatele kanalitele tuleks sõeluuringud rakendada ka personaliseeritumalt vastavalt individuaalsetele riskihinnangutele, mis võimaldab kaasata sõeluuringutesse ka kõrgenenud riskiga inimesed väljaspool praegu kaasatud vanusegruppe. Uueks võimaluseks selleks on geneetilise eelsoodumuse analüüs polügeense riskiskoori ja kasvajate üksikgeenide geenitestide abil. Hiljuti lõpetatud riikliku personaalmeditsiini kliinilise juhtprojekti analüüs näitas, et rinnavähi sõeluuringu personaliseerimine geneetiliste riskihinnangute abil on teostatav, positiivse vastuvõtuga kaasatud naiste poolt ja ka kulutõhus. Innovaatilised polügeensete riskiskooride geenitestid on Eestis tervishoius kasutusele toonud meditsiinilabor Antegenes, mis on andnud juba üle viie tuhandele inimesele personaalsed riskihinnangud koos kliiniliste soovitustega kasvajate täppisennetuseks, Lisaks antakse soovitused kasvajariske vähendavaks tervisekäitumiseks ja kehateadlikkuseks võimalike kasvaja varaste tunnuste osas. Aga vajadus ja võimalused selleks on palju suuremad, kasvõi Eesti geenivaramus juba olemasolevate geenianalüüsi toorandmete rakendamise näol.

Kokkuvõttes – ka vähi sõeluuringutes tuleb üle minna „üks mudel kõigile“ asemel kaasaegse personaliseerituma meditsiini rakendamisele, mille põhimõtted on hästi ära toodud nn. 6P-tervishoiu kontseptsioonis:

• Personal – isiku põhine, st. personaalsete terviseandmete, bioloogilise informatsiooni, geeniandmete, keskkonna info kasutamine;
• Predictive – ennustav, st. haigusriske, aga ka ravi mõju ennustav;
• Preventive – ennetav, tegevuse suunamine tervise säilitamisele, haiguste ennetamisele ja edasilükkamisele;
• Participatory – kaasav, st. inimest tervise säilitamisse ja jälgimisse kaasav;
• Psychocognitive – psühhokognitiivne, st. inimeste psüühikat, taju, psühholoogiat arvestav;
• Public – rahvastiku põhine ning rahva terviklikku tervist ühiskonna organiseeritud tegevuste kaudu kujundav.

Artikkel ilmus ka Med24-s.