September on rahvusvaheline eesnäärmevähi teadlikkuse kuu, et tõsta inimeste teadlikkust sellest raskest haigusest ja kutsuda mehi üles enda tervist kontrollima. Andres (47) on üks tuhandetest Eesti meestest, kes otsustas uudse geenitesti abil teada saada oma eesnäärmevähi geneetilise eelsoodumuse. Vastavalt sellele järgib ta nüüd ka individuaalseid meditsiinilisi soovitusi vähi ennetamiseks. Ta jagab oma lugu, mis ajendas teda enda kohta rohkem teada saama.
Artikkel ilmus Postimehes.
“Andsin vereproovi, kuna olin viimasel ajal haigem kui tavaliselt,” meenutab Andres mõne aasta tagust hetke, mille tulemusena ta oma elu ümber hindas. “Minu PSA proovid ehk eesnäärme tervist hindavad näidud olid alarmeerivalt halvad. Lausa nii halvad, et midagi pidi kindlasti väga pahasti olema,” meenutab ta kuidas vereproovi tegemine tema peas häirekella lööma pani.
“Tol korral läbi elatud hirmu kogemus pani mind mõistma, et tervist tuleb hakata kontrollima varem ja regulaarselt enne kui mingid sümptomid ilmnevad,” selgitab mees oma veendumuse tausta. “Siis ma veel ei teadnud, mis seda alarmeerivat vereproovi tulemust põhjustas ja seda hakati uurima.”
Andres mäletab siiani, et need paar nädalat kui uuringud kestsid, sai elatud reaalse vähikahtluse ja suure hirmu all. Ta teadis, et vanaisal oli eesnäärmega probleeme olnud. “Siis mõtlesin küll, et mehed jõuavad arsti juurde alles viimases hädas, aga oma tervist tuleb kontrollida pidevalt,” paneb ta meestele südamele. Tõsi küll, tol korral selgus siiski, et see vereproov polnud seotud eesnäärmevähiga, vaid põletikuga organismis, mida põhjustasid hoopis kurgumandlid. Need sai tol korral välja opereeritud.
Uus perspektiiv elule
Reaalse vähikahtluse tulemusena oli tal elule tekkinud teistsugune perspektiiv. Suguvõsast tulenev võimalik eelsoodumus eesnäärmevähile ei andnud talle samuti rahu. “Tekkis mõte, et võiks uurida, kui suur tõenäosus või soodumus mul eesnäärmevähi tekkeks siis oleks,” rääkis Andres, kuidas tal huvi vähiriske hindava geenitesti vastu tekkis.
“Mind ajendas geneetilist eelsoodumust vähi tekkeks uurima soov turvatunde järele. Tahan ju kauem tervena elada ja oma laste jaoks olemas olla,” oli ta selleks hetkeks mõistnud. “Riskide hindamine kedagi terveks ei ravi, aga suunab tähelepanu just kõige halvema stsenaariumi ennetamisele,” rõhutab ta, miks on oluline oma tervisele tähelepanu pöörata ka siis kui kõik tundub justkui korras olema. “Midagi ei tunne, aga kontrollima peab ikka.”
“Kui geneetiline eelsoodumus on olemas, peab tervist käima tihedamini uurimas ning tead, millele tähelepanu pöörata,” usub ta. “Nagu autogagi, et mida vanem auto, seda tihedamini tuleb ka hoolduses käia,” toob ta võrdluse tervisekontrollis käimisega. “Tõenäosus paranemiseks ja raviks on ju kordades suurem kui raske haigus võimalikult varakult avastatakse,” toonitab ta samuti. “Pead ise endal silma peal hoidma, et õigel ajal jälile saaks kui see peaks tekkima,” selgitas Andres, mis ajendas teda enda kohta rohkem infot teada saama.
Mured olid õigustatud
Mees lasi testida oma geneetilist eelsoodumust eesnäärmevähile, melanoomile ja jämesoolevähile nagu alates 40-aastastele meestele soovitatud pakett ette nägi. “Geeniproovi sai võtta kodus iseseisvalt põsekaapest, ei midagi keerulist,” rääkis ta kuidas see protsess välja nägi. Mõne nädala möödudes tulid ka tulemused. “Minu mured olid õigustatud,” tõdes mees kui ta sai teada oma testi tulemused. Geenitest näitaski keskmisest suuremat riski eesnäärmevähile. Negatiivseid emotsioone see siiski talle tema sõnul kaasa ei toonud, sest tegemist pole diagnoosiga, vaid eeldamisega.
Riske saab ise vähendada
“Pärast seda olen käinud vastavalt soovitustele iga kahe aasta tagant kontrollis ja kõik on korras olnud,” tutvustab ta testimisele järgnenud nelja aastat. Tema tulemuste raport sisaldas kõrgenenud riskist tulenevaid meditsiinilisi soovitusi, kuidas oma riske vähendada. Testi tulemustest teavitas ta ka oma arsti. Individuaalsest jälgimisplaanist kinnipidamist peab ta siiani oluliseks. “Seda rõhutati mulle ka, et ise peab oma tervist jälgima ja soovitusi meeles pidama.” Tulemused on tal ka Terviseportaalis kättesaadavad kui need peaks meelest ära minema.
Andres arvab, et selline ennetav geneetilise eelsoodumuse test tuleks läbi teha kõigil, kes tahavad kauem tervena elada. “Teed ühe korra testi ära ja see info on sinu jaoks olemas, millele edaspidi rohkem tähelepanu pöörata. See on palju kehvem variant kui saad liiga hilja teada,” usub ta.
Puudutab ohtlikult suurt osa meestest
Iga kolmas mees haigestub oma elu jooksul vähkkasvajatesse. Eesnäärmevähk on kõige sagedasem vähk meestel. Igal nädalal saab Eestis diagnoosi 20 meest ning 4 meest sureb. Eesti on eesnäärmevähki suremuse poolest Euroopas esirinnas. Vähk avastatakse sageli liiga hilja.
Tihtipeale on algfaasis tegemist asümptomaatilise haigusega. Vaevuste puudumisel on inimestel ka keeruline aru saada, mida, millal ning miks uurida. Eesnäärmevähi ennetamiseks tasub teada, et Eestis süsteemne eesnäärmevähi sõeluuring puudub, kuid seda püütakse teha eeskätt vereanalüüsi – PSA ehk prostata spetsiifilise antigeeni alusel. Teadusandmed aga näitavad, et PSA pole piisavalt täpne, kolmel juhul neljast võib olla tegemist valepositiivse tulemusega. Onkoloog Peeter Padriku sõnul ei välista ka normis PSA test enamikul juhtudel eesnäärmevähki, sest selle tundlikkus vähi avastamiseks on madal.
Teadusandmete põhjal on PSA testi tulemus sageli normis ka vähi korral just kõrgenenud geneetilise riskiga meestel, kelle seas on ka varane eesnäärmevähki suremus kolm korda sagedasem. See oleks aga välditav elustiilivalikute, täpsemate ennetusmeetmete ning õigeaegse ravi abil. “Kõrgenenud geneetilise riskiga mehed peaksid käima uroloogide ja meestearstide läbivaatustel koos magnetresonantstomograafia uuringutega,” soovitab dr Peeter Padrik. Selleks peaks aga tema sõnul esmalt teadma geneetilisi riske.
Vähiennetus personaalsete riskide alusel
Vähiennetuse tõhustamise üheks võimaluseks on läheneda diagnoosimisele personaalsete riskide alusel. Neid saab hinnata uudsete geenitestide abil, mille on välja arendanud Eesti tervisetehnoloogia ettevõte ja meditsiinilabor Antegenes. Tegemist on ametliku tervishoiu teenusega, mida pakuvad Eestis hetkel nii erakliinikud Confido, Tallinna Eriarstikeskus ja Synlabi meditsiinilaborid kui ka Antegenes ise.
“Tänu meditsiinigeneetika ja geenitehnoloogia arengule on inimestel võimalik olla oma tervisest palju teadlikumad kui kunagi varem,” ütleb Antegenesi asutaja ja onkoloog dr Peeter Padrik. “Meil on reaalne võimalus oma geneetilist riski teada ja seeläbi ka vähki ennetada.” Tema sõnul ei tea aga veel enamik mehi enda geneetilist eelsoodumust ega tea seda ka nende arstid. Antegenesi vähiennetuse raport annab praktilised arstide poolt kinnitatud soovitused, mis vanuses alustada uuringutega, milliseid uuringuviise peaks valima ja milliste intervallidega neid teha tulenevalt oma riskitasemest. Samuti saab teada, milliseid sümptomeid enda puhul jälgida.
Mida teada:
Tervisekassa info: Teenuse geneetilise riski hindamise osa Tervisekassa vähkkasvajate personaliseeritud ennetuses veel ei kata. Küll aga katab Tervisekassa vajalike edasiste uuringute kulud.
Teenusepakkujad: Eestis pakuvad hetkel sellist vähiriski hindamise võimalust Confido, Tallinna Eriarstikeskus, Synlab ning Antegenes ise. Teenuse hind koos geenitestiga on 195 eurot, mis võimaldab määrata oma riskitaseme ning pakub ka vastavad meditsiinilised soovitused vähiennetamiseks.
Tööandja tervisekindlustus: Mitmed tööandja poolt pakutavad tervisekindlustused juba hüvitavad sellist geenitesti profülaktilise tervisekontrolli kategoorias. Hetkel hüvitavad seda näiteks ERGO ja Seesami ravikindlustused.
Geenidoonoritele: Kui olete geenivaramu geenidoonor, siis on võimalik kasutada oma geenivaramu andmeid. Selleks peab need aga ise geenivaramust välja küsima: juhend geenidoonoritele. Teenuse hind geenidoonoritele on sel juhul 30€, kuna siis pole geeniproovi vaja uuesti võtta.
Uuri lähemalt: Personaliseeritud vähiennetus meestele.
