Iga kaheksas naine haigestub oma elu jooksul rinnavähki. Haigestumine on sagenenud ka nooremates vanusegruppides, keda ei kutsuta veel sõeluuringule. Onkoloog dr Peeter Padrik toob välja viis põhjust, miks kaasaegses vähiennetuses on geneetilise riski hindamine alates 30. eluaastatest oluline võimalus rinnavähi ennetamiseks. Artikkel ilmus Postimehes.
Iga viies rinnavähk avastatakse alla 50-aastasel naisel. Eestis on sõeluuringusse haaratud naised vanuses 50–74 aastat, kuid statistika näitab, et rinnavähi juhtumid on kasvanud ka nooremate naiste seas. Näiteks Ühendkuningriigi Cancer Research UK andmed näitavad, et viimase paari aastakümne jooksul on rinnavähi esinemissagedus 25–49-aastaste seas suurenenud umbes 50 protsenti. Samasugust trendi võib näha ka teistes riikides. Sellele trendile on mitmeid võimalikke selgitusi: esiteks elustiili mõjud, mis on seotud sünnituste arvu ja teiste hormonaalsete mõjudega, tervisekäitumise mõjud, aga ka geneetiline eelsoodumus, mis suurendavad vähiriski ja just noorematel naistel.
Nooremate naiste rinnavähk kipub olema agressiivsem. Mitmed uuringud on näidanud, et nooremate naiste rinnavähi juhtumid on tihti seotud bioloogiliselt aktiivsemate ja raskemini ravitavate vähivormidega, näiteks niinimetatud kolmiknegatiivse rinnavähiga, mis ei reageeri efektiivsele hormoonravile. Seetõttu on eriti oluline, et noored naised on oma riskidest ja ennetusvõimalustest teadlikud.
Rinnavähk on varases staadiumis tihtipeale sümptomiteta. Samas on varakult avastatud rinnavähk ravitav. Geeniriskide testimine aitab hinnata, millal on õige aeg alustada mammograafilist sõeluuringut, et riske vähendada. Et kui haigus peaks tekkima, avastada see enne sümptomite ilmnemist ja tõhusalt ära ravida.
Naiste riskid on erinevad ja rinnavähk võib tekkida ka siis, kui perekonnas pole varem vähki esinenud. Rinnavähi riske mõjutavad lisaks vanusele ka elustiil, tervisekäitumine, hormonaalsed tegurid, keskkond, aga ka geneetiline eelsoodumus. Polügeenne risk ehk mitmete geenide koostoime risk võib olla kõrge ka siis, kui perekonnas pole varem vähki esinenud, sest see tekib ema ja isa geenide koosmõjus.
Haiguse ennetamine ja varane avastamine on võti elada kaua tervena. Ühendkuningriigi Cancer Research UK toob välja, et 24 protsenti rinnavähkidest oleks ennetatavad. Seetõttu on eriti oluline, et ka noored naised oleksid teadlikud rinnavähi riskidest ja võimalustest riskide vähendamiseks, sealhulgas geneetilise riski hindamisest. Geneetilise riski hindamine on soovitatav alates 30. eluaastatest ehk palju aastaid enne, kui tuleb rinnavähi sõeluuringu kutse. Kõrgenenud riski korral tuleb sõeluuringuga alustada oluliselt varem. Hetkel avastatakse 51 protsenti rinnavähke levinuna, kui paranemise prognoos on oluliselt halvem, samas kui väga vara avastatud rinnavähk on täielikult ravitav.
Oktoober on rinnavähi teadlikkuse kuu, mille eesmärk on pöörata tähelepanu selle haiguse ennetamisele ja kutsuda naisi üles oma tervist kontrollima ka siis, kui konkreetsed vaevused puuduvad. Üheks võimaluseks tänapäevases vähiennetuses on hinnata oma rinnavähi geneetilist riski, mille põhjal saab teha individuaalse ennetusplaani. See annab meditsiinilised soovitused, mis vanuses peaks alustama sõeluuringuga, kui sageli seda teha, milliseid uuringumeetodeid tuleks kasutada ning millistele tunnustele pöörata tähelepanu.
