Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinik ning geneetika ja personaalmeditsiini kliinik võtavad kasutusele uue generatsiooni teenuse eesnäärmevähi personaliseeritud ennetuseks. Teenust pakutakse koostöös ettevõttega Antegenes.
Eesnäärmevähk on Eesti meestel kõige sagedamini diagnoositud pahaloomuline kasvaja, moodustades 2025. aastal koguni 28% kõikidest meestel esinevatest vähijuhtudest. Eestis on selle kasvaja esinemissagedus Euroopa keskmisest koguni 42% kõrgem. Kuna eesmäärmevähki haigustumise põhjused on seotud geneetilise eelsoodumusega, võimaldab uue põlvkonna ennetusteenus avastada haigust võimalikult varakult ning seeläbi jõuda õigeaegselt ravile.
„Kõik meestearstid ja uroloogid teavad enda praktikas haigusjuhte, kus agressiivne eesnäärmevähk diagnoositakse ka suhteliselt noortel meestel liiga hilja ehk sageli juba väljaravimatus haiguse faasis. Uus teenus ongi suunatud selliste juhtumite vältimisele,“ tutvustas Tartu Ülikooli Kliinikumi meestearst prof Margus Punab. Ta lisas, et ülikoolihaiglale omaselt on teenuse väljatöötamisel võetud aluseks kõige uuemad rahvusvaheliste teadusuuringute tulemused, sealhulgas 2025. aasta aprillikuus The New England Journal of Medicine ajakirjas avaldatud BARCODE1 uuringu tulemused. Oluline meditsiiniline tõendus tuleneb ka Karolinska ja Harvardi ülikooli teadlaste uuringust, mis näitas, et kõrge geneetilise riskiga meeste puhul on tõenäosus varakult eesmäärmevähki surra kolmekordselt kõrgem võrreldes madala riskiga meestega.
Riski hindamiseks on personaliseeritud eesnäärmevähi ennetusteenuses lisatud prostata spetsiifilise antigeeni testile (nn PSA-testile) ka polügeense riskiskoori (PRS) hindamine. Lisaks testitakse perekondliku vähiriskiga meestel ka harvaesinevate üksikgeenide poolt haigust tekitavaid geenivariante. „PSA-testi väärtuste ja geneetilise riski hindamise põhjal saab iga patsient täpse personaalse eesnäärmevähi riskihinnangu ja selle alusel välja töötatud ennetusplaani, mis annab soovitused, milliseid uuringuid ja millises vanuses teha, et tagada vähi varajane avastamine ajal, kui ravi on kõige tõhusam,“ kirjeldas prof Punab.
Polügeense riskiskoori hindamine ehk paljude geenivariantide koosmõju analüüs on paljulubav uus lähenemisviis vähiennetuseks nii Euroopas kui Eestis. „PSA test on eesnäärme tervise kontrolliks paljudele tuttav, kuid tänapäevased uuringud näitavad, et see ei pruugi olla piisavalt tundlik ega spetsiifiline varase eesnäärmevähi avastamiseks just kõrge geneetilise riskiga meestel,“ selgitas onkoloog, Kliinikumi vanemarst-õppejõud ja tervisetehnoloogiaettevõtte Antegenes asutaja dr Peeter Padrik. „PSA võib olla normis ka siis, kui agressiivne vähk on juba olemas, kuid sellisel juhul võib jääda haigus patsiendil õigeaegselt diagnoosimata,“ ütles ta.
Uue ennetusmudeli raames tehtav geenitest võimaldab tuvastada kõrge eesnäärmevähi riski ka neil inimestel, kellel pole ühtegi teadaolevat vähijuhtumit lähisugulastel, sest polügeenne risk ei sõltu perekondlikust haigusloost. Samuti võimaldab see geneetilist riski täpsustada neil, kellel on küll perekonnas korduvalt vähijuhtumeid olnud, kuid seni pole geeniuuringud pärilikke mutatsioone üksikgeenides leidnud.
Prof Margus Punabi sõnul on eesnäärmevähi ennetusmudel soovitatav meestele alates 40. eluaastast. „See on iga, mil eesnäärmevähk võib kõrge geneetilise riski korral juba arenema hakata. Haiguse ennetusega tuleb alustada oluliselt varem, enne kui kasvaja jõuab organismis levida ja sümptomeid põhjustada. Vajadusel soovitame teenuse raames kõrge geneetilise riskiga meestele koheselt põhjalikumat eesnäärme magnetresonantstomograafia uuringut ning seda isegi siis, kui PSA tase on normis,“ selgitas meestarst.
Eesnäärmevähi personaliseeritud ennetusteenusele on võimalik pöörduda Tartu Ülikooli Kliinikumi meestearstide vastuvõttude kaudu nii Tallinnas, Tartus, Pärnus kui Narvas. Teenus ei ole veel Tervisekassa teenuste loetuelus, mistõttu pakutakse teenust tasulisena. Lisaks meestekliinikule on võimalik alustada teenusele pöördumist ettevõtte Antegenes kaudu.
Uuri lisa: Eesnäärmevähi personaliseeritud ennetus.
Kasulik teada:
Tööandja tervisekindlustus: Mitmed tööandja poolt pakutavad tervisekindlustused hüvitavad sellist geenitesti profülaktilise tervisekontrolli kategoorias. Hetkel hüvitavad seda näiteks ERGO, Seesami ja PZU ravikindlustused.
Geenidoonoritele: Kui olete geenivaramu geenidoonor, siis on võimalik kasutada oma geenivaramu andmeid. Selleks peab need aga ise geenivaramust välja küsima. Nii pole geeniproovi vaja uuesti võtta. Vastava juhendi leiab Antegenesi veebilehelt.
