Soolevähist tuleb sellest tingitud surmade vältimiseks rääkida rohkem. See on üks levinumaid vähipaikmeid nii naiste kui meeste seas ja suremus sellesse on Eestis hirmutavalt kõrge. Soolevähk ei peaks aga olema haigus, millesse surra. Personaliseeritud vähiennetus aitab oma riski varakult täpsustada ja õigel ajal haiguse vältimiseks tegutseda, selgitab onkoloog dr Peeter Padrik.
Loe ka Maalehes ilmunud artiklit.
Soolevähk on vähipaikmetest esimese kolme seas nii meestel kui ka naistel. Surmaga lõppevatest vähkidest paigutub see kahjuks teisele kohale. Dr Peeter Padriku sõnul ei peaks aga soolevähk olema haigus, millesse surra. “Algstaadiumis on see tänapäeval üks paremini ravitavaid pahaloomulisi kasvajaid, millest on võimalik täielikult terveneda ning üle poole soolevähkidest on ka välditavad,” ütleb ta.
Paraku jõuavad paljud inimesed arsti juurde sageli liiga hilja. “Õige aeg võimalik haigus avastada ja ära ravida on siis kui see ei anna veel sümptomeid,” selgitab dr Padrik. Tema sõnul saab kaasaegses tervishoius varase hoiatuse anda geneetilise riski hindamine, mis pakub ka personaalsed juhised ennetuseks. “Ometi ei tea veel enamik inimesi oma geneetilisi riske ega tea neid ka arstid,” nendib ta.
Soolevähk – salakaval surmapõhjus ka nooremates vanusegruppides
Eestis on vähki suremus Euroopa keskmisest tunduvalt kõrgem. Näiteks on naiste suremus soolevähki meil ligi 37 protsenti kõrgem. “Eestis kutsutakse riiklikult soolevähi sõeluuringusse 58–68-aastased, kuid soolevähki haigestuvad ka üha nooremad inimesed, kes sõeluuringusse ei jõuagi,” toob dr Padrik välja traditsioonilise ennetuse puudujäägid. Statistika näitab, et viimase 30 aasta jooksul on seedetrakti kasvajatesse haigestumine alla 50-aastaste seas kasvanud pea 80%. Soolevähk on kõige sagedasem vähisurmade põhjus alla 60-aastaste inimeste seas. “Peamiseks põhjuseks on see, et Eestis avastatakse vähk väga sageli liiga hilja,” nendib ta. “Näiteks ainult 38% jämesoolevähist avastati 2022. aastal piirdununa ja vaid 18% haiguse algusjärgus. Mida ulatuslikum ja levinum on kasvaja, seda väiksem on paraku ka tõenäosus tervenemiseks.”
Personaalmeditsiin muudab ennetuse tõhusamaks
“Kuigi elustiil ja toitumine mängivad haiguse tekkes rolli, tuleb rohkem tähelepanu pöörata ka personaalmeditsiini võimalustele ja geneetilisele riskile, “ toonitab dr Padrik. Tema sõnul on soolevähi oluliseks riskifaktoriks geneetiline eelsoodumus, mida saab varakult hinnata, ja selleks ongi juba mitu aastat olnud kasutusel polügeense riski hindamine.
“Polügeenne risk ei sõltu sellest, kas perekonnas on vähki olnud või mitte. See tähendab, et nähtavaid punaseid lippe nagu võib perekondliku haigusloo puhul eeldada, justkui pole, kuid geneetiline risk võib olla kõrge sellest olenemata,” selgitab ta.
Polügeense riskiskoori tehnoloogia arvestab sadade ja tuhandete geenivariantide koosmõju. Nii saab see anda oma haigusriskidest juba tükk aega enne võimaliku haiguse teket hoiatuse, et risk on kõrge.
Dr Padriku sõnul on oluline seejuures ka selge tegevusplaan riskide vähendamiseks. “Geneetilise riski testimine on aluseks täpse individuaalse ennetusplaani koostamisele, et oma riske vähendada või avastada vähk varajases staadiumis kui ravi on kõige tõhusam,” ütles ta. “Personaliseeritud ennetus annab vastavalt riskile meditsiinilised soovitused jämesoolevähi õigeaegseks ennetuseks – millises vanuses riskipõhist ehk personaliseeritud sõeluuringut rakendada ja kuidas seda teostada.”
Varajane ennetus ja kaitsvad faktorid päästavad elu
Vähesed teavad, et enamik soolevähi juhtudest areneb algselt healoomulistest polüüpidest, mis kasvavad soole limaskestal. Teatud tüüpi polüübid võivad aja jooksul muutuda pahaloomuliseks, mistõttu nende varajane avastamine ja eemaldamine vähendab oluliselt vähi tekkeriski.
„Näiteks jõukamates riikides, nagu USA ja Šveits, tehakse sõeluuringute käigus ka koloskoopiat, mis võimaldab vähieelsed polüübid eemaldada juba enne, kui haigus üldse areneda jõuab,“ toob ta välja ühe tõhusa võimaluse soolevähi ennetamiseks.
Koloskoopia on uuring, mille käigus vaadeldakse pärasoole kaudu kogu jämesoole limaskesta endoskoobi abil. „Soovitame seda kindlasti inimestele, kellel on geneetiliselt kõrgenenud risk,“ rõhutab ta. Just selliseid soovitusi võib sisaldada ka personaliseeritud ennetusplaan, mis koostatakse vastavalt iga inimese riskitasemele.
Kuna kõrgenenud risk võib tähendada haigestumist juba nooremas eas, on soovitatav oma geneetilisi riske hinnata juba 40. eluaastates,” soovitab dr Padrik.
Kuigi geene me muuta ei saa, on võimalik kõrge geneetilise riskiga inimestel ka oma igapäevavalikutega riske vähendada. Dr Padrik soovitab piirata punase liha tarbimist, eelistada taimset toitu ja kiudaineid sisaldavaid toite, hoida kehakaal normis ning olla kehaliselt regulaarselt aktiivne. Samuti tuleks vältida alkoholi ja tubaka tarvitamist.
Olulised teadmised ja selge tegevusplaan
Kaia (38) sai polügeensest testist teada, et tema jämesoolevähi risk on mitu korda keskmisest kõrgem. „Kui ma poleks seda testi teinud, ei oleks ma teadnud, et peaksin sõeluuringuga alustama kümme aastat varem. Toetan kahe käega personaalmeditsiini,“ ütleb ta. Kaia jälgib oma tervist nüüd teadlikumalt. Näiteks enne pikemat reisile minekut külastas ta arsti, kuna tundis kõhuvalusid — õnneks oli kõik korras. Tema ennetusplaan näeb ette ka regulaarset koloskoopiat alates 45. eluaastast.
Ka Olar (43), kes samuti need testid tegi, peab suurimaks väärtuseks teadmist, et peab jämesoolevähi sõeluuringuga alustama tunduvalt varem kui riiklik plaan ette näeb. „Igapäevased harjumused vaatasin ka üle ja tean, mida pean jälgima,“ ütleb ta.
Personaliseeritud vähiennetus annab meile olulisi teadmisi ja selge tegevusplaani, et haigust vältida või avastada see varakult — ajal, mil ravi on kõige tulemuslikum.
Vaata lähemalt: Jämesoolevähi geneetilise riski test personaliseeritud ennetuseks – Antegenes
Kasulik teada:
Tervisekassa info: Geneetilise riski hindamise osa Tervisekassa personaliseeritud vähiennetuses veel ei kata.
Tööandja tervisekindlustus: Mitmed tööandja poolt pakutavad tervisekindlustused hüvitavad sellist geenitesti profülaktilise tervisekontrolli kategoorias. Hetkel hüvitavad seda näiteks ERGO, Seesami ja PZU ravikindlustused.
Geenidoonoritele: Kui olete geenivaramu geenidoonor, siis on võimalik kasutada oma geenivaramu andmeid. Selleks peab need aga ise geenivaramust välja küsima. Nii pole geeniproovi vaja uuesti võtta. Vastava juhendi leiab Antegenesi veebilehelt.
