Rinnavähk on kõige sagedasem naistel esinev pahaloomuline kasvaja. Oma tervise heaks saab ise palju ära teha, et seda rasket haigust ennetada. Üheks võimaluseks on testida oma geneetilist eelsoodumust. Tallinna Eriarstikeskuse günekoloog-mammoloog dr Kristina Kuhi kommenteerib järgnevalt rinnavähi ja geenitestimise kohta käivad müüte. Artikkel ilmus ka Tervisegeeniuses.
Müüt: rinnavähk on vanemate naiste haigus. Kui olen 30ndates eluaastates, siis see mind ei puuduta.
Suurem osa rinnavähijuhtudest esineb küll üle 50-aastastel naistel, kuid iga viies rinnavähk diagnoositakse noorematel naistel. Nemad ei jõuagi sõeluuringuni, mis algab 50. eluaastast. Rahvusvahelised andmed näitavad, et rinnavähijuhtumid on viimase paarikümne aasta jooksul nooremate naiste seas märgatavalt kasvanud. Kõige kiiremini kasvab rinnavähi esinemissagedus naistel vanuses 40-49. UK Cancer Research andmed näitavad ka, et iga neljas rinnavähi juhtum oleks välditav. Seetõttu on eriti oluline, et ka noored naised oleksid teadlikud rinnavähi riskidest ja võimalustest riskide vähendamiseks, sealhulgas geneetilise riski hindamisest.
Müüt: kui mul pole sümptomeid, siis pole mulle geenitestimist ega sõeluuringuid vaja.
Rinnavähk võib varases staadiumis olla sümptomiteta, mistõttu on sõeluuringud tähtsad isegi ilma nähtavate tunnusteta. Varajane avastamine, näiteks mammograafia abil, on suunatud just sellele, et avastada kasvaja siis, kui see ei ole veel tunda. See suurendab ravi edukust ja elulemust.
Geenitestimine aitab tuvastada kõrgema riskiga naisi, kellel võib olla suurem tõenäosus haigestuda. Üle 20% naistest, kes teevad polügeense riskiskoori testi, on risk keskmisest kõrgem. Sellisel juhul on vaja rakendada täiendavaid uuringuid aegsamini kui oodata sõeluuringu kutset vanusegrupis, et tagada nende naiste tervise järjepidev kontroll. Et kui haigus peaks kahjuks tekkima, siis see võimalikult varakult avastada ja efektiivselt ära ravida.
Müüt: kord kuus enesevaatluse korras rindade kontrollimine on piisav, et varakult võimalikku rinnavähki avastada.
Naistel on küll soovitatav oma rindu enesevaatluse käigus kord kuus kindlal ajal kontrollida. Aga tasub teada, et rinnavähk ei pruugi varases faasis olla tunda. Seega kui katsuda oma rinnad üle ja sealt midagi ei avasta, siis see ei pruugi veel alati tähendada, et sellega on kõik korras. Geenitestimine aitab kindlasti naistel oma riske vähendada, sest see aitab välja sõeluda kõrgenenud riskiga naised, kellele on vajalikud teatud intervalliga ka täiendavad uuringud.
Müüt: mul ei ole suguvõsas vähki esinenud – järelikult mu risk ei saa olla suur.
Rinnavähki esineb ka neil, kellel pole seda perekondlikus haigusloos. Polügeenne risk ehk mitmete geenide koostoime risk võib olla kõrgenenud ka siis, kui perekonnas pole vähki esinenud. Rinnavähiriski mõjutavad lisaks ka elustiil ja tervisekäitumine, hormonaalsed tegurid ja keskkond.
Müüt: kui test näitab suurenenud riski, siis haigestun kindlasti.
Antegenesi polügeense riski testi alusel hinnatud kõrgenenud risk ei tähenda, et inimene haigestub tingimata elu jooksul rinnavähki. Samuti ei tähenda keskmine või väiksem risk, et rinnavähi teke on välistatud. Käesoleva rinnavähi geneetilise soodumuse testi tulemusi tuleb käsitleda teiste asjassepuutuvate kliiniliste andmete kontekstis. Peale võimaliku geneetilise eelsoodumuse mängivad rolli ka teised riskifaktorid.
Müüt: suurenenud riski teadmine tekitab ärevust.
Vastupidi, suhtlus naistega näitab, et ärevust suurendab teadmatus ja hirm rinnavähki surra. Mina soovitan seda testi puhtalt patsiendi meelerahu jaoks, mitte ärevuse tekitamiseks, sest me tagame sellega kõrgenenud riskiga naise tervise järjepideva kontrolli. Antegenesi polügeense riskiskoori testi vastus annab selge tegevuskava riski vähendamiseks ja konkreetsed juhised, mis vanusest ja kui sageli peaks mammograafilist sõeluuringut tegema. Lisaks annab testi tulemus informatsiooni, milliseid mõjutatavaid riskitegureid veel arvestada. Riske saab hea tervisekäitumisega ise palju vähendada. Nii minu kogemus kui ka rahvusvahelised teadusuuringud näitavad, et just paranenud teadmine, kuidas personaalselt rinnavähki ennetada ja õigeaegselt avastada, tagab ka suurema meelerahu.
Müüt: kui geenitest näitab keskmisest madalamat riski, siis mul pole vaja tavapärases sõeluuringus ega kontrollis käia.
Kuna kõik ei sõltu geenidest, siis kahjuks vähirisk ei puudu kunagi. Seetõttu soovitame ka madalama geneetilise riskiga naistel käia tavapärases rinnavähi sõeluuringus, mis praegu algab vanusest 50. Seega kui oled saanud sõeluuringu kutse, siis kindlasti osale!
Samuti kui märkad mingeid muutusi, pöördu kindlasti kohe arsti poole või rinna tervise kabinetti, kus on väljakoolituse saanud ämmaemandad, kes saavad teha kõik vajalikud uuringud.
Rinnavähi sümptomid on: tükk rinnas, rinnanibu muutused (nt sissepoole tõmbumine), rinna naha paksenemine, ebatavaline eritis rinnanibust, valu või tükk kaenla all, rinna suuruse või kuju muutused, mis on tekkinud lühema aja jooksul.
Igal aastal haigestub rinnavähki ligi 800 naist Eestis. Üle pooltel juhtudel avastatakse vähk kauglevikuna. Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu haiguse ennetamisele ja kutsuda naisi üles oma tervist kontrollima ka siis, kui konkreetsed vaevused puuduvad.
Kaasaegses tervishoius on geneetika lahutamatu osa vähiennetuses. Geneetilise riski alusel saab saata naisi edasisele jälgimisele individuaalse plaani alusel. Geneetilise riski testimine on tasuline teenus, mida pakuvad hetkel Antegenes, Synlab, Tallinna Eriarstikeskus ja Confido. Tervisekassa geneetilise riski testimise osa ei kata, küll aga katab Tervisekassa võimalike edasiste uuringute kulud. Mitmed tööandja poolt pakutavad tervisekindlustused juba hüvitavad sellist geenitesti profülaktilise tervisekontrolli kategoorias, näiteks ERGO ja Seesami ravikindlustused.
