Kas oleme vähktõve vastu ühiskonnana ratsionaalsed? Ennetust saab teha paremini

Dr Peeter Padrik | 16.01.23

thumb image

BRIGHT projekti infopäev – teekond rinnavähi täppisennetuse teenuseni

antegenes | 02.12.22

thumb image

9. detsembril kl 14.30–17.30 toimub personaalmeditsiini teemaline BRIGHT projekti infopäev – teekond rinnavähi täppisennetuse teenuseni. Infopäev toimub Tallinnas, Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotel konverentsikeskuses (Toompuiestee 27). BRIGHT projekti Eesti partnerid on Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kliinikum, meditsiinilabor Antegenes ja Eesti Haigekassa.

Infopäeval tutvustatakse nii Eesti kui rahvusvahelises tervishoius innovaatilist BRIGHT projekti, mis aitab laiemalt rakendada tervishoius rinnavähi täppisennetust. Seda toetab EIT Healthi kaudu Euroopa Komisjon.

BRIGHT rahvusvahelise rakendusuuringu eesmärgiks on rinnavähi geneetilise alusel riskipõhise sõeluuringu käivitamine, kaasates selleks teadus- ja innovatsioonipartnerid, tervishoiuteenuste osutajad, ravikindlustuse pakkujad ja patsiendiorganisatsioonid. Rakendusuuringud viiakse koos koostööpartneritega läbi Eestis, Rootsis ja Portugalis.

Rinnavähi täppisennetus on kaasaegses käsitluses digilahendus, mis kombineerib tervisesüsteemis tarkvaralised veebilahendused, logistilised lahendused, tervishoiuasutuste koostöö, geenitestid ja neile järgnevad tervishoiuteenused ühtseks lahenduseks rinnavähi ennetusteenusena rinnavähist tingitud suremuse vähendamiseks.

Osalema on kutsutud:

Patsiendiorganisatsioonid, valdkonna erialaorganisatsioonid ja arstid, rinnavähi ennetustegevusega tegelevad raviasutused, Riigikogu sotsiaalkomisjoni, Sotsiaalministeeriumi, Tervisekassa, Tervise Arengu Instituudi esindajad, tervishoiuvaldkonna meedia esindajad, BRIGHT projekti partnerid, avalikkus.

KAVA

14.30-15.00 Kogunemine, tervituskohv
15.00-16.00 Ettekanded

  • prof. Neeme Tõnisson, meditsiinigeneetik. Avasõnad. Rinnavähi probleem ühiskonnas. BRIGHT projekti tutvustus (10 min)
  • dr. Kristiina Ojamaa, onkoloog – BRIGHT projekti senine käik, esimesed tulemused (10 min)
  • dr. Krista Kruuv-Käo – Tagasivaade RITA meetme estPerMed I uuringu tulemustele (10 min)
  • dr. Peeter Padrik, onkoloog – Rinnavähi täppisennetuse teenuse visioon (15 min)
  • Piret Kuhlbars – Tervise Arengu Instituudi juhitava PerMed projekti ülevaade (15 min)

16.00-16.40 Paneeldiskussioon vähiennetusest, personaalmeditsiini teenuste rakendusest. Modereerib dr. Krista Kruuv-Käo

  • Siiri Rannama, MTÜ Saaremaa Vähiühing – Patsiendivaade rinnavähile
  • Made Bambus, Sotsiaalministeerium – Riigipoolne tugi personaalmeditsiini rakendamisele
  • Jaarika Järviste, Tervisekassa – Tervisekassa vaade innovatsioonile ja täppisennetuse teenuste rakendamisele tervishoius
  • prof. Hele Everaus – Riigikogu sotsiaalkomisjon. Riigikogu poolne vaade vähiennetusele
  • dr. Peeter Padrik, BRIGHT projekti esindaja
  • prof. Neeme Tõnisson, BRIGHT projekti esindaja

16.40 Lõppsõna dr. Kristiina Ojamaa

16.45-17.30 Vabas vormis arutelu, suupistelaud

Ootame kõiki huvilisi kuulama ja osalema! Palume enda osavõtust teada anda hiljemalt 6. detsembriks, täites registreerumise vormi.

Loe BRIGHT projekti kohta kodulehelt: https://brightscreening.eu

Või EIT Health kodulehelt: BRIGHT – EIT Health

Eestis algab rinnavähi personaalse ennetamise rahvusvaheline uuring

Anna Padrik | 06.10.22

thumb image

Alates tänasest on Eesti naistel vanuses 35–49 võimalus osaleda uuringus „BRIGHT – rinnavähi riski hindamine ja õigeaegne juhtimine“. Rakendusuuring hindab rinnavähi geneetilistel riskidel põhineva personaliseeritud ennetusprogrammi kasutamist Eesti, Rootsi ja Portugali tervishoius. Uuringut korraldavad Eestis Tartu Ülikool, meditsiinilabor Antegenes ja Tartu Ülikooli Kliinikum. Uuringu läbiviimises osaleb välise partnerina Eesti Haigekassa. 

BRIGHT-uuringu eesmärk on testida geeniriskidel põhineva rinnavähi täppisennetuse rakendamise kanaleid ja korraldust Euroopa riikide tervishoiusüsteemis. Uuringus analüüsitakse, milline on naise geneetiline eelsoodumus rinnavähi tekkeks, ning selle alusel antakse personaalsed meditsiinilised soovitused ja võimalused rinnavähi ennetuseks ja varajaseks avastamiseks. Uuringus saavad osaleda naised vanuses 35 kuni 49 aastat, kel ei ole esinenud pahaloomulisi kasvajaid ning kellel ei ole varem testitud rinnavähi eelsoodumust polügeense riskiskoori alusel. Eestis saab uuringus osaleda kokku 800 naist. Uuringus osalemine ja sellega kaasnevad tervishoiuteenused on tasuta.

Rinnavähk on Eesti naiste seas kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja ja kasvajatest tingitud surmapõhjus. Et avastada rinnavähk võimalikult varakult ja vähendada rinnavähki suremust, korraldatakse Eestis mammograafilist sõeluuringut naistele vanuses 50–69 aastat. Varakult avastatud rinnavähk on ravitav. „Paraku esineb rinnavähki ka noorematel naistel, kuid kõiki neid ei ole otstarbekas ühtemoodi sõeluurida. Rinnavähk on geneetilise eelsoodumusega, seega tuleb lähtuda naise individuaalsest geneetilisest rinnavähiriskist. Selleks ongi kasutusel geenitestid, millega leiame üles kõrgenenud rinnavähiriskiga naised, et nad jõuaksid õigeaegselt uuringutele,“ selgitas Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja dr Kristiina Ojamaa.

Meditsiinilabori Antegenes asutaja onkoloog dr Peeter Padrik ütles, et tänapäevane rinnavähi ennetus peab kaasaegsete seisukohtade alusel toimuma personaalsete riskihinnangute alusel, mitte ühtemoodi kõigile naistele. „Olen näinud piisavalt palju liiga hilja avastatud kaugele arenenud rinnavähke, mida ei saa ravida. Rinnavähi täppisennetusega saame seda olukorda muuta. Meil on juba välja töötatud rinnavähi täppisennetuse täisteenus, milles hinnatakse nii naise polügeenset riski kui ka vajaduse korral haruldasi rinnavähi riski suurendavate üksikgeenide esinemist. BRIGHT-uuringus testime koos partneritega sellise täisteenuse süsteemset kasutamist Eesti tervishoius ja erinevaid kanaleid, mille kaudu saame naisi kaasata,“ selgitas Padrik.

Uuringus osalemise korral tehakse naisele rinnavähi polügeense eelsoodumuse hindamiseks uudne geenitest AnteBC, mille on välja töötanud Eesti meditsiinilabor Antegenes. Testi tegemiseks on vaja anda lihtne ja valutu suust vatitikuga võetav proov, millest eraldatakse DNA.

Testiga AnteBC hinnatakse naise personaalset geneetilist eelsoodumust rinnavähi tekkeks ning antakse selle alusel soovitused, millises vanuses ja kuidas peaks alustama rinnavähi mammograafilises sõeluuringus osalemist. Kui tulemused näitavad kõrgendatud riski ehk sõeluuringu vajalikkust, väljastatakse digitaalne saatekiri ja naine saab osaleda rinnavähi varajase avastamise sõeluuringul vastavates tervishoiuasutustes. Lisaks täpsustatakse ka vajadus põhjalikumateks geeniuuringuteks meditsiinigeneetikute poolt. Kõik BRIGHT-uuringus kasutatavad testid ja meditsiinilised tegevused on Eestis ja Euroopa Liidus tunnustatud tervishoiuteenused.

„BRIGHT-uuring on oluline projekt, millega me aitame ühest küljest rakendada personaalmeditsiini Eesti tervishoius ja teiselt poolt viia siinseid teadmisi mujale Euroopasse ning neid kohe ka sealses tervishoius katsetada. Kutsume naisi aktiivselt uuringuga liituma, sest oma osalemisega aitate kaasa personaalmeditsiini laiemale kasutuselevõtule nii Eestis kui ka mujal Euroopas,“ ütles Tartu Ülikooli meditsiinigeneetika professor dr Neeme Tõnisson, kes on projekti vastutav uurija.

Uuringu läbiviimiseks on andnud kooskõlastuse Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu. Sarnased uuringud toimuvad koostöös partneritega ka Rootsis ja Portugalis. Uuringut toetab Euroopa Komisjon EIT Health organisatsiooni kaudu.

Kuidas uuringus osaleda?

Uuringusse saab tulla nelja erineva kanali kaudu: meditsiinilabori Antegenes koduleht, Tartu Ülikooli Kliinikumi rinnakabinet, Apotheka valitud apteegid Tallinnas ja Tartus ning Rapla Perearstikeskus.

Antegenesi kodulehe kaudu saab uuringuga osaleda siin: https://antegenes.com/et/bright/

Loe lähemalt BRIGHT-uuringu kodulehelt: https://brightscreening.eu/

Eesti tervisetehnoloogia idufirma Antegenes kaasas 2,3 miljonit eurot, et laieneda uutele turgudele

Anna Padrik | 03.08.22

thumb image

Eesti tervisetehnoloogia ettevõte Antegenes kaasas 2,3 miljonit eurot eesmärgiga tuua enda innovaatilised vähi täppisennetuseks mõeldud geenitestid kasutusele laiemalt tervishoius, kasvatada meeskonda ning laieneda välisturgudele. Rahastus saadi investoritelt, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudilt (EIT Health).

Investoritelt kaasas Antegenes seemnevoorus 1,6 miljonit eurot, kaasamisringi juhtisid Pipedrive’i kaasasutaja Timo Rein, Pipedrive’i esimene investor Peep Vain ning ettevõtjad Aare Kurist ja Andreas Henn Otsmaa. Lisaks osalesid rahastamisringis teised Eesti investorid ja ettevõtjad. Rahastamisvooru nõustasid investeerimispanganduse ettevõte Keystone Advisers ja advokaadibüroo Sorainen.

„Kaasatud investeeringud võimaldavad tuua vähi täppisennetuse laiemale kasutusele tervishoius, ka uutel turgudel. Oleme alustanud lisaks Eestile ja Ühendkuningriigile tegevusi Rootsis, Norras, Portugalis ja Hispaanias, lähikuudel siseneme ka Saksamaa turule. Vähisurmade vähendamiseks tuleks analüüsida kõigi inimeste geneetilist eelsoodumust kasvajate tekkeks ning Antegenesi visioon ongi see koos partneritega rahvusvaheliselt ellu viia. Sellepärast on praegune investeering järgmisteks sammudeks väga oluline. Meil on hea meel, et investorid jagavad meiega sama visiooni tervishoiu tulevikust,“ sõnas Antegenesi asutaja ja tegevjuht dr Peeter Padrik.

„Antegenesi meeskond on juba mitu aastat töötanud selle nimel, et aidata inimestel tuvastada ja ennetada mõningaid kõige raskemaid kroonilisi haigusi, millega me kõik võime oma elu jooksul kokku puutuda. Loomulikult tuleb sellise visiooni elluviimiseks ületada tohutuid väljakutseid ja me tahame meeskonda nende lahendamisel toetada. Suurepärase ettevõtte ülesehitamiseks – nagu ka püsivate tervisemuutuste loomiseks – kulub palju aastaid ning usume, et praegune verstapost annab Antegenesi meeskonnale indu, et astuda põnevaid samme oma tuleviku suunas,“ lisas juhtinvestor Timo Rein.

Lisaks on saanud Antegenes kaks rahastust, et viia teadusmahukas innovatsioon rahvusvahelisse tervishoidu. Käivitatud on BRIGHT projekt, mille keskne osa on Antegenesi rinnavähi geneetilise riski test AnteBC. Projekti eesmärgiks on rakendada AnteBC test Eesti, Portugali ja Rootsi rinnavähi täppisennetuses koos edasiste arengutega Euroopas laiemalt. Projekti partnerid on Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kliinikum, Eesti Haigekassa, Uppsala Ülikooli haigla, IESE ärikool, Põhja-Lissaboni Keskhaigla ja GE Healthcare. BRIGHT projekti rahastab 2,28 miljoni euroga EIT Health, millest 500 000 eurot on toetus Antegenesile. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituuti kuuluv EIT Health on parimate tervishoiuvaldkonna asutuste võrgustik Euroopas, mis toetab kõige paljutõotavamate iduettevõtete ja ärikontseptsioonide arendamist.

Teiseks on toetus Eesti-Norra koostööprogrammilt Green ICT. 200 000-eurose rahastuse eesmärgiks on viia rinnavähi geneetilise riski test AnteBC Norra riiklikusse naiste rinnavähi sõeluuringusse. Projekti partneriteks on Oslo Ülikool, Oslo Ülikooli haigla, Vestre Viken Hospital Trust ja Oslo vähiklaster. Kõik partnerid on onkoloogiliste haiguste alal nii Norras kui ka rahvusvaheliselt väga tugeva teadusliku ja kliinilise taustaga tippkeskused.

Antegenes on välja töötanud uudsed geenitestid, mis hindavad inimese personaalseid vähiriske ja annavad teaduslikult põhjendatud meditsiinilised soovitused haiguse ennetamiseks. Testid põhinevad innovaatilisel polügeensete riskiskooride tehnoloogial, mis aitab täpsustada inimese geneetilise eelsoodumuse vähi tekkeks ning võimaldab rakendada selle põhjal täpsemad ennetuse ja varajase avastamise meetmed. Seda nimetatakse vähi täppisennetuseks. Praegu on saadaval nelja pahaloomulise kasvaja geneetilise riski testi: rinnavähk, eesnäärmevähk, jämesoolevähk ja naha melanoom.

Antegenesi testid põhinevad eelretsenseeritud rahvusvahelistel teadusuuringutel ning on valideeritud Eesti geenivaramu ja Ühendkuningriigi biopanga anonüümsete rahvastikuandmete abil.

Antegenes on 2018. aastal asutatud innovatsioonile suunatud tervisetehnoloogia ettevõte ja meditsiinilabor, mis loob ja rakendab geeniinfol põhinevaid lahendusi tõsiste komplekshaiguste personaliseeritud ennetuseks. Antegenes on Tartu Ülikooli ametlik hargettevõte.

Eesti tervisetehnoloogia idufirma Antegenes kaasas 500 000 eurot ja laieneb Suurbritanniasse

Anna Padrik | 09.11.21

thumb image

Eesti tervisetehnoloogia ettevõte Antegenes kaasas 500 000 eurot ning sõlmis pikaajalise strateegilise partnerluslepingu firmaga Everything Genetic Ltd, et tuua enda maailmas innovaatilised geenitestid kasutusele laiemalt Suurbritannia tervishoius. Tegemist on ajaloolise sammuga, sest esmakordselt rakendatakse Eestis arendatud vähi personaliseeritud ennetusele suunatud tervisetehnoloogia riigipiirist kaugemal.

Antegenes on välja töötanud uudsed geenitestid, mis hindavad inimese personaalseid vähiriske ja annavad teaduslikult põhjendatud meditsiinilised soovitused haiguse ennetamiseks. Testid põhinevad innovaatilisel polügeensete riskiskooride tehnoloogial, mis aitab täpsustada inimese geneetilise eelsoodumuse vähi tekkeks ning võimaldab rakendada selle põhjal täpsemad ennetuse ja varajase avastamise meetmed. Praegu on saadaval nelja pahaloomulise kasvaja geneetilise riski testi: rinnavähk, eesnäärmevähk, jämesoolevähk ja naha melanoom.

Everything Genetic on Ühendkuningriigi juhtiv geenitestide rakendaja ja levitaja nii kohalikus tervishoiusüsteemis kui ka ettevõtete terviseprogrammides. Ettevõtte eesmärk on võimaldada geeniteste nii tervishoiuteenuste osutajatele kui ka patsientidele, et pakkuda parimaid võimalusi vähi, südame- ja veresoonkonna ja muude haiguste avastamiseks, diagnoosimiseks ja raviks.

“Meil on väga hea meel strateegilise partnerluse üle Everything Geneticuga, sest astume ühiselt personaalmeditsiini uude ajajärku. Tegemist on ajaloolise sammuga Eesti tervisetehnoloogia arengus, mil Antegenesi testid laialdaselt Ühendkuningriikide tervishoius kasutusele tuuakse. Meil on rahvusvahelise partneriga tänaseks ühine selge arusaam, kuidas innovaatilised geneetilised lahendused aitavad päästa elusid ja vähendada vähi laastavat mõju meie ühiskonnale,“ ütles Antegenesi tegevjuht ja asutaja dr Peeter Padrik.

Everything Geneticu tegevjuht James Price ütles, et investeering Antegenesi polügeensete riskiskooride tehnoloogiasse parandab oluliselt nende patsientide tulemusi, kellel tõenäoliselt elu jooksul tekib vähk. „Geneetiline testimine vähkide ennetuses on seni olnud vaid üksikute erakliinikute pärusmaa, mille testimise hinnad ulatuvad tuhandetesse. Meie partnerlus Antegenesiga on suurepärane viis kuidas testimise kulusid vähendada, tuues samas innovaatiline tehnoloogia võimalikult paljude inimesteni.“

Everything Geneticu meditsiinidirektor dr James Mackay selgitab, et vähk on haigus, mida mõjutab tugevalt geneetika. “Kuigi on juba ammu mõistetud, et geneetika mängib rolli vähi eelsoodumuses, on polügeensete riskiskooride tehnoloogia andnud tõestatud andmed, mis näitavad, kui tõsist rolli mängivad inimese geenid pahaloomulise kasvaja tekkimise tõenäosuses. Ja mida varem me patsiendi vähiriski teame, seda paremini saame ka planeerida õiged ennetustegevused.“

„Me kõik teame, et ennetus on parem kui ravi. Antegenesi geenitestidel on tõeline potentsiaal muuta täielikult vähiennetust, sest testide abil leiame üles kõrgenenud vähiriskiga inimesed, kes saavad nii sõltumata vanusest õigeaegselt uuringutele ja personaalse jälgimisplaani. See on väga põnev samm personaalmeditsiinis ja me ei jõua ära oodata, et näha, kuidas selline tehnoloogia mõjutab patsientide tulemusi kogu Ühendkuningriigis,“ lisas dr Mackay.

„See on suur tunnustus, et meie innovaatilisi lahendusi usaldavad Ühendkuningriikide tipparstid ja teadlased, kes on vähiennetuse ja polügeensete riskiskooride tehnoloogia oma ala tipud. Meie eesmärk on nüüd koostöös tuua vähi täppisennetus võimalikult paljude inimesteni. Uut investeeringut kasutame ka meie testimisteenuse edasiseks laiendamiseks uutele turgudele Euroopas,“ lisas dr Padrik.

Antegenesi testid põhinevad eelretsenseeritud rahvusvahelistel teadusuuringutel ning on valideeritud Eesti geenivaramu ja Ühendkuningriigi biopanga anonüümsete rahvastikuandmete abil.

Antegenes on 2018. aastal asutatud innovatsioonile suunatud tervisetehnoloogia ettevõte ja meditsiinilabor, mis loob ja rakendab geeniinfol põhinevaid lahendusi tõsiste komplekshaiguste personaliseeritud ennetuseks. Antegenes on Tartu Ülikooli ametlik hargettevõte.

42% naisi vanuses 30-49 peaksid alustama rinnavähi sõeluuringut varem kui riiklikult soovitatud

antegenes | 01.10.21

thumb image

Rinnavähk on kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja Eesti naistel. Praeguse statistika alusel haigestub rinnavähki elu jooksul iga 14. naine. Igal aastal diagnoositakse rinnavähk ligikaudu 800 naisel, neist 38%-l on kasvaja avastamise hetkel levinud lümfisõlmedesse või naaberorganitesse ning 10%-l on kasvaja kaugmetastaasidega – ehk siis leviku tõttu halva prognoosiga. Varaselt avastatud rinnavähk on oluliselt paremini ravitav ning seega on Eestis rakendatud rinnavähi sõeluuring naistele vanuses 50–69. Rinnavähi riskitase tõuseb vanusega, kuid teadusuuringud on näidanud, et osadel naistel väljastpoolt vanuserühma 50–69 on oluliselt suurem haigestumisrisk.

Samas tekivad rinnavähid ka noorematel naistel. Meie riskid kasvajate tekkeks on erinevad ja ka vähiennetust ei ole enam õige rakendada kõigile ühtemoodi. Tugevamad iseseisvad riskifaktorid rinnavähi tekkeks on geneetilised eelsoodumused, mida saab hinnata vastavate geenitestidega.

Meditsiinilabor Antegenes on selleks toonud kasutusele uuenduslikud polügeensete riskiskooride geenitestid, mis hindavad individuaalseid kasvaja riskitasemeid. Eesmärk on leida üles kõrgenenud rinnavähi riskiga naised, et nad saaksid õigeaegselt uuringutele ja personaalse jälgimisplaani. Rinnavähi geneetilise riski test AnteBC on soovitatud kõigile naistele vanuses 30-75.

Rinnavähi geenitest on leidnud sadu naisi, kes peaksid minema mammograafiasse varem, kui riiklik soovitus ette näeb

Septembri alguseks on Antegenes andnud geneetilise riski hinnangud 2450 naisele vanuses 30–69. Eraldi peab hindama geenitesti mõju ja soovitusi naistele, kes on:

  1. 30-49 aastased ehk keda sõeluuringusse veel ei kutsuta
  2. üle 50 aastased ehk kes on juba sõeluuringu vanusegrupis

1. Naised vanuses 30-49

Hetkel on AnteBC test andnud geneetilise eelsoodumuse riskihinnangu 1647 naisele vanuses 30-49. Analüüs näitab, et nendest naistest:

  • 42% peaksid alustama mammograafilist sõeluuringut varem kui praegune riiklikult soovitatud 50. eluaasta.
  • 266 (16,2%) on juba praegu niivõrd kõrgenenud risk, et nad peaksid minema juba sel aastal mammograafia uuringule rindade kontrolliks.
  • 7,4%-l on üle kahekordne riskitaseme tõus võrreldes Eesti keskmisega. Neil on näidustatud põhjalikum ja sagedasem sõeluuring. See tähendab, et nad peaksid käima mammograafias kord aastas ja alustama seda vastavalt AnteBC testi soovitustele. Samuti on teadusuuringud näidanud võimalust alandada kõrgenenud riski nn. hormonaalse preventsiooni rakendamisega.

2. Naised vanuses 50-69

AnteBC testi tulemuste analüüs näitab, et vanuses 50-69 oleme leidnud:

  • 75 naist (6%), kellel esineb üle kahekordne polügeenne risk rinnavähi tekkeks võrreldes Eesti keskmise riskitasemega. Seepärast on neil näidustatud mammograafia pigem sagedamini – kord aastas. Samuti oleks ka neil vajalik kaaluda hormonaalse preventsiooni rakendamist. Üle kolmekordse riskitaseme korral on lisaks soovitatav rakendada magnetresonantstomograafia (MRT) rinnanäärmete kontrolluuringuna.

AnteBC test annab täpsed individuaalsed soovitused, mis vanusest ja kui sageli tuleb ennetavaid uuringuid teha. Seda kõike ikka selleks, et rinnavähki vältida või varaselt avastada.  Sest varakult avastatud rinnavähk on ravitav! Kui rinnavähk avastatakse varases staadiumis, siis paranemise tõenäosus on üle 90%.

AnteBC testi tulemused annavad naisele vastused küsimustele:

  • Milline on minu rinnavähi geneetiline riskitase?
  • Millises vanuses peaksin alustama rinnavähi sõeluuringut?
  • Kas peaksin rakendama täiendavaid meetmeid rinnavähi ennetuseks?
  • Mida saan ise teha rinnavähi riski vähendamiseks?
  • Millistele muutustele ja tunnustele pean pöörama tähelepanu rinnavähi puhul?

Rinnavähi täppisennetus on mõeldud kõigile naistele vanuses 30-75. Selleks on võimalik mugavalt tellida AnteBC test meie kodulehelt:  AnteBC

Artikli jaoks tehtud analüüsis kasutati anonüümseid andmeid.

Jämesoole- ja eesnäärmevähi geenitest on leidnud sadu kõrgenenud vähiriskiga inimesi

antegenes | 01.10.21

thumb image

Jämesoole- ja eesnäärmevähk on sagedased kasvajad, millest paraku liiga suur osa diagnoositakse Eestis liiga levinud staadiumis, mil haiguse prognoos elule on juba halb. Selle olukorra muutmiseks on vajalikud uued lahendused. Antegenesi geenitestid hindavad inimese vähiriski ja annavad selle põhjal personaliseeritud meditsiinilised ja tervisekäitumise soovitused vähktõve ennetamiseks ja võimaliku mõju vähendamiseks. Miks on jämesoole- ja eesnäärmevähi riskide hindamine oluline ning mida on meie testide tulemused näidanud?

Jämesoolevähk

Eestis kutsutakse riiklikusse jämesoolevähi sõeluuringusse naised ja mehed vanuses 60–69, kellele soovitatakse peitvere testi väljaheitest iga 2 aasta tagant. Meie riskid haiguse tekkeks on aga erinevad. Probleem on selles, et 47% jämesoolevähi juhtudest avastatakse väljaspool sõeluuringu vanusepiire.

Jämesoolevähi geneetilise riski test AnteCRC annab individuaalsete riskide alusel täpsemaid soovitusi ennetuseks 40.–75. aastastele inimestele. AnteCRC testi tuleks teha kõikidele inimestele selles vanusevahemikus.

Näiteks praeguseks on Antegenes testinud 1069 naist ja 446 meest vanuses 40–59. Testi tulemuste põhjal peaks neist naistest 33% ja meestest 30% alustama kõrgenenud riski tõttu sõeluuringut varem kui praegune riiklik sõeluuring ette näeb.

Lisaks, neist 69 naist (6,5%) ja 25 meest (5,6%) peaksid alustama sõeluuringut sel aastal, sest nende jämesoolevähi riskitase on juba praegu kõrgem kui sõeluuringusse kutsutud inimestel keskmiselt.

Veel saame välja tuua, et kõigist analüüsitud inimestest 5%-l on sedavõrd kõrge risk (üle kahekordne riskitaseme tõus), mille korral on näidustatud põhjalikumad jämesoole kontrolluuringud ja pigem ennetavad uuringud koloskoopia näol.

Jämesoolevähk on salakaval haigus ning õigeaegne avastamine on raske. Sageli jõuavad inimesed arsti juurde, kui neil on tekkinud juba kaebused või sümptomid. Ligi kolmandik vähijuhtudest on avastamise hetkeks levinud soolest teistesse elunditesse. Teades oma individuaalset jämesoolevähi riskitaset, saame alustada ennetavate uuringute õigeaegselt. Ennetavate meetmetega tulebki alustada enne kaebuste tekkimist, et avastada kasvajad sellises etapis, kui neid saab ravida ning hoida ära kasvajate siirdumist mujale kehasse.

Loe lähemalt AnteCRC testi kohta siit: AnteCRC – jämesoolevähi geneetilise riski test. 

Kui oled geenidoonor, siis loe meie teenuse kohta siit: Geenidoonoritele.

Eesnäärmevähk

Eesnäärmevähk on kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja Eesti meestel, moodustades 25% kõigist diagnoositud esmastest vähkidest. Hetkel ei ole Eestis riiklikku eesnäärmevähi sõeluuringut, kuna 2017. aastal Tartu Ülikooli tervisetehnoloogiate hindamise raportis jõuti järeldusele, et ei ole põhjendatud rakendada eesnäärmevähi varaseks diagnoosimiseks ainult PSA testil põhinevat organiseeritud sõeluuringut.

Tuleb hoopis läheneda teisiti! Euroopa Uroloogia Assotsiatsiooni juhiste põhjal tuleb eesnäärmevähi ennetust pakkuda vastavalt individualiseeritud riskitasemetele. Neid individuaalseid riskitasemeid saame hinnata näiteks eesnäärmevähi geneetilise riski testiga AntePC.

AntePC test on soovitatud kõikidele meestele vanuses 40–75 eluaastat. AntePC test annab täpsed individuaalsed riskitaseme põhised soovitused, mis vanusest alates ja kui sageli tuleks ennetavaid uuringuid teha. Kui kasvaja avastatakse lokaalses ehk mittelevinud staadiumis, siis on 5 kui ka 10 aasta suhteline elulemus 95–100%.

Eesnäärmevähi geneetilise riski testiga AntePC on praeguseks individuaalseteks riskihinnanguteks testitud 906 meest. Neist 183 (20%-l) on olnud üle 1,5-kordne eesnäärmevähi riski tõus ja nemad peaksid tegema eesnäärmevähi kontrolluuringuid PSA testiga. 13 mehel (1,4%-l) näitas test ka väga olulist riski tõusu (üle 3-kordne tõus) ning neil on näidustatud veel sagedasem ja põhjalikum ennetav eesnäärme kontroll. AntePC test annab täpsed meditsiinilised soovitused, millal ja kuidas seda tegema peaks.

Meeste terviseteadlikkus on suurenenud, kuid endiselt avastatakse vaid 59,5% eesnäärmevähi juhtudest mittelevinud staadiumis. Teades enda geneetilist riski, saavad mehed veel paremini oma tervise eest hoolt kanda ning käia ennetavalt ja regulaarselt kontrollides.

Loe lähemalt AntePC testi kohta siit: AntePC – eesnäärmevähi geneetilise riski test.

Kui oled geenidoonor, siis loe meie teenuse kohta siit: Geenidoonoritele.

Artikli jaoks tehtud analüüsis kasutati anonüümseid andmeid.

Mille poolest erinevad tervishoiu ja mitte-tervishoiu geenitestid?

antegenes | 28.09.21

thumb image

Erinevaid geeniteste rakendatakse ja pakutakse olemuslikult kahe erineva mudeli kaudu: tervishoiu geenitestid ja niinimetatud „otse tarbijale“ („direct-to-consumer“) geenitestid, mis pole mõeldud kasutamiseks tervishoius.

Millel põhineb nende oluline erinevus?

Kõige lihtsamalt: tervishoiu geenitestide tulemuste põhjal saab teostada täiendavaid tervishoiuteenuseid paremaks terviseks. See tähendab, et testide tulemusi saavad kasutada ka arstid omapoolsete otsuste tegemisel patsientide tervise heaks. Mitte-tervishoiu geenitestide tulemusi selleks aga rakendada ja kasutada ei saa. See sisuline erinevus on äärmiselt oluline.

Tervishoiu geenitestid järgivad tervishoiuteenustele seatud regulatsioone. Nende korral on kvaliteedi tagamiseks teostatud teaduslik ja laboratoorne valideerimine. Testide tulemuste alusel antavad meditsiinilised soovitused on teaduslikult põhjendatud ja arstide poolt kinnitatud.

Mitte-tervishoiu testide korral see aga puudub ja võib öelda, et tegemist on mõneti lihtsalt meelelahutusega.

Euroopa Liidu ja ka Eesti regulatsioonide kohaselt peavad juba praegu haigusriske hindavad geenitestid olema teostatud tervishoiu geenitestide nõuete alusel.

Antegenesi testid on mõeldud tervishoius kasutamiseks

Antegenes on arendanud enda geenitestid vastavalt tervishoiu regulatiivsetele nõuetele. Kõik meie testid on ametlikud tervishoiuteenused ning järgime Euroopa Liidu nõudeid tervise- ja geneetiliste andmete töötlemisele.

  • Testid põhinevad laiaulatuslikel teadusuuringutel.
  • Testid on välja töötatud koostöös arstide ja teadlastega. Meie testide arendusse on panustanud nii onkoloogid, meditsiinigeneetikud, geeniteadlased kui ka bioinformaatikud.
  • Testid on valideeritud Eesti Geenivaramu ja Ühendkuningriigi Biopanga anonüümsetel andmetel.
  • Testid on terviseametis registreeritud CE-märgisega in vitro diagnostikameditsiiniseadmed.
  • Antegenes on ametlik meditsiinilabor ning omab meditsiiniseadmete tootmise ISO 13485 sertifikaati. See tähendab, et kõik protsessid ja seadmed vastavad kvaliteedinõuetele.

Meie geenitestid on mõeldud tervishoius kasutamiseks, nende põhjal saavad teha otsuseid arstid ja kasutada teste kasvajate personaliseeritud ennetuseks ehk täppisennetuseks.

Vaata selgituseks ka meie tegevjuhi Dr Peeter Padriku artiklit ERRi Novaatoris.

Mille poolest erinevad Antegenesi polügeense riskiskoori geenitestid ja pärilike üksikgeenide testid?

Dr Peeter Padrik | 20.09.21

thumb image

Polügeense riskiskoori geenitestid ja pärilike üksikgeenide testid erinevad peamiselt riskide ehk eelsoodumuste osas, mida testid hindavad. Lisaks on erinevus ka testide tehnoloogias ning testimise sihtgrupis.

Polügeenne riskiskoor

Antegenesi polügeensed riskiskoori geenitestid hindavad inimese polügeenset geneetilist eelsoodumust haigestuda kasvajasse. „Polügeenne“ – „polü“ ehk mitme ja „geene“ ehk geeniga seotud. Polügeense riskiskoori tehnoloogial põhinevad testid võtavad korraga arvesse paljudes geenides olevate sagedaste variantide koostoime. Üksikult need geneetilised variandid mõjutavad haigestumisriski vähe, aga neid kombineerides on mõju oluline. Testide eesmärk on leida rahvastikust üles kõrgenenud riskiga inimesed, et nad saaksid õigeaegselt vajalikele uuringutele ning seega vältida kasvaja teket. Antegenesi testid on mõeldud kõikidele täiskasvanutele.

Suur osa sagedastest haigustest nagu näiteks kasvajad, II tüüpi diabeet ja südame-veresoonkonna haigused on just polügeense olemusega. Seda polügeenset eelsoodumust haigestuda vastavasse haigusesse hindavadki polügeense riskiskoori geenitestid.

Pärilikud üksikgeenid

Pärilike üksikgeenide testimine hindab inimeste võimalikku kõrgenenud pärilikku eelsoodumust haigestuda kasvajasse. Need testid vaatavad kindlates üksikutes geenides variante, millel on haiguse tekkeks kas madal, keskmine või kõrge risk. Samas on need kaasasündinud üksikgeenide muutused suhteliselt harvad ehk esinevaid vaid paaril protsendil inimestest. Lisaks on üksikgeenide testimine suhteliselt kallis ning pigem soovitatud inimestele, kellel endal või kelle bioloogilistel sugulastel on esinenud kasvajat. Näiteks pärilike üksikgeenide testimise tegi aastaid tagasi näitleja Angelina Jolie, kellel leiti BRAC1 geenis muutus, mis tõstab oluliselt rinna- ja munasarjavähi riski. Angelina Jolie emale sai saatuslikuks just munasarjavähk, millesse ta suri 56-aastaselt.

Polügeensete geenitestidega leiame me rahvastikust üles palju suurema hulga kõrgenenud riskiga inimesi, kui teeme seda pärilike üksikgeenide testimisega. Samas on mõlemad testid olulised ning ei asenda teineteist, kuna määravad erinevaid riske. Tulevikus tuleks testida kõiki inimesi nii pärilike üksikgeenide kui ka polügeense riskiskoori osas, aga seni on see olnud peamiselt üksikgeenide testide kõrge hinna taga kinni.

Kuidas tekib vähk?

Vähktõve võitmiseks tuleb mõista selle tekkepõhjuseid ja olemust. Vähk on geneetiline haigus ehk tekib geenirikete tulemusena. Vähki põhjustavad geenirikked võivad olla kaasasündinud või tekkida ka elu jooksul.

Geen ise on pärilikkuse ühik (DNA-segment), mis määrab otse või kaudselt kindla tunnuse arengu. Näiteks määravad geenid inimese silmavärvuse ning erinevate haiguste tekke. Kui geen ei toimi nii nagu ta peaks, siis võibki inimesel suurema tõenäosusega kujuneda haigus.

Kaasasündinud geenirikkeid on võimalik tuvastada geenitestidega ning seda informatsiooni saame kasutada vähi vältimiseks või vähi võimalikult varajaseks avastamiseks. Varajase avastamise korral on võimalik vähk edukalt eemaldada ja saavutada täielik paranemine. Neid geenirikkeid nimetatakse üksikgeenide riketeks (mutatsioonid) ning avastatakse pärilike üksikgeenide testidega. Üksikgeenide testimiseks on olemas spetsiaalsed paneeltestid, millega analüüsitakse korraga kümneid geene.

Samas on kaasasündinud üksikgeenide muutused suhteliselt haruldased ehk esinevad vaid paaril protsendil inimestest. Näiteks üksikgeenide rikked selgitavad 5-10% kõigist rinnavähi juhtudest, aga on teada, et rinnavähi geneetiline eelsoodumus moodustab tervelt kolmandiku rinnavähi riskist.

Teadusuuringud on leidnud, et lisaks üksikgeenide mutatsioonidele mõjutab kasvajate geneetilist eelsoodumust ka paljude geenide erinevate variantide koostoime. Teisisõnu, kasvajatel on ka polügeenne eelsoodumus. Polügeenset eelsoodumust ehk riski saab ka uurida geenitestidega, mis kasutavad polügeense riskiskoori tehnoloogiat. Polügeense eelsoodumuse mõju kasvajate tekkeks on inimestel palju laiem kui üksikgeenide rikete mõju ning seda tuleks testida igal inimesel. Kõrgenenud riski korral saame rakendada vähi kontrolluuringuid õigeaegselt ja õigel moel.

Seega – vähktõve geneetilist eelsoodumust võivad mõjutada nii üksikgeenide rikked kui ka paljude erinevate geenide variantide koostoime.

Üksikgeenide mutatsioonide geenitestid on suhteliselt kallid, seetõttu soovitatakse neid praegu pigem inimestele, kelle bioloogilistel sugulastel on esinenud mitmeid vähijuhte. Lisaks soovitatakse neid inimestele, kelle sugulastel on üksikgeeni mutatsioon juba diagnoositud ehk kellel on suurem tõenäosus üksikgeeni muutuse esinemisele. Polügeensete riskiskooride geenitestid on analüüsi metoodikast tulenevalt odavamad ja neid tuleb rakendada juba täna kõigile inimestele vähktõve mõju vähendamiseks. Lisaks on polügeensete geenitestidega võimalik tuvastada rohkem kõrgenenud riskiga inimesi, kui üksikgeenide testidega.

Ideaalis tuleks tulevikus testida kõiki inimesi nii pärilike üksikgeenide kui ka polügeense riskiskoori osas, aga seni on see olnud peamiselt üksikgeenide testide hinna taga kinni.

Antegenes on toonud kasutusele tervishoiuteenuste tasemel polügeensete riskiskooride geenitestid rinnavähi, jämesoolevähi, eesnäärmevähi ja naha melanoomi geneetilise eelsoodumuse hindamiseks. Testi tulemused sisaldavad kliinilisi ehk arstlikke juhiseid edasisteks personaalseteks vähiennetuse tegevusteks.

Kahjuks ei ole veel tehnoloogia nii arenenud, et saaksime hinnata mõlemat geneetilist eelsoodumust ühe universaalse testiga. Seetõttu soovitab Antegenes lisaks polügeense riskiskoori geenitestile teha vajadusel ka pärilike üksikgeenide test.

Mida arvavad geenidoonorid vähi täppisennetusest?

antegenes | 09.09.21

thumb image

Antegenes pakub uue teenusena Eesti geenidoonoritele vähi täppisennetust. Selleks  hindame inimeste geneetilist eelsoodumust enamlevinud pahaloomuliste kasvajate osas, kasutades geenivaramus hoitavaid geeniandmeid. See võimalus avanes käesoleva aasta veebruaris ja jätkub ka edaspidi geenidoonorite väga positiivse tagasiside põhjal. Ühe geenitesti saab tellida tasuta, lisateste aga juurde osta väga soodsa hinnaga.

Hetkel on vähi täppisennetuseks soovi avaldanud üle 14 000 geenidoonori ning tulemused on juba kätte saanud üle 6000 inimese. Kui Te geenidoonorina ei ole veel tulemusi saanud, siis palun vaadake, kas Teil on kõik sammud teenuse saamiseks tehtud – Juhis geenidoonorile.

Esimest korda saavad geenidoonorid tervishoiuteenusena ennetavaid personaalmeditsiini teenuseid, et igale inimesele antavad arstlikud soovitused oleksid personaalsed ja kasutaksid ära patsientide isiklikku geneetilist informatsiooni. Oma teenuste arendamise juures on meile väga oluline tagasiside, et kaardistada rahulolu ja mõtteid teenuste erinevatele komponentidele ning muuta teenuseid paremaks. Küsisime tagasisidet 2100 geenidoonorilt, kellest vastas 733.

Geenidoonorite tagasiside

Meil on hea meel tõdeda, et tagasiside on olnud positiivne! 97% vastanutest on andnud vähi täppisennetuseks mõeldud geneetilistele testidele positiivse hinnangu, jäädes teenusega rahule. Testide tegemisest on saanud 93% inimestest enda hinnangul kasulikku informatsiooni. Testi tulemused on olnud arusaadavad 88%-le, neljale inimesele 733-st jäid nende tulemused ebaselgeks. Edaspidi proovime parandada tulemuste selgitamist nii, et vastused oleksid mõistetavad kõigile.

Oluliste positiivsete aspektidena tõid geenidoonorid eraldi välja:

  • Testi tulemused ja soovitused pannakse üles ka digilugu.ee, seega neid saab arutada oma perearsti või eriarstiga.
  • Veebikeskkond on lihtne ja arusaadav.
  • Testi tulemused on pikalt lahti kirjutatud ja on neutraalselt asja selgitatud.
  • Küsimuste korral sai alati kiirelt vastused meili või telefoni teel.

Küsisime ka geenidoonoritelt, kuidas nad hindavad enda terviseärevuse muutusi pärast testi tulemuste ja meditsiiniliste soovituste kättesaamist. 77% vastas, et terviseärevus vähenes või ei muutunud ning 23% inimestest tundis, et nende ärevus tõusis. Antegenesi testide eesmärk on leida rahvastikust üles kõrgenenud riskiga inimesed, et nad saaksid õigeaegselt vajalikele uuringutele ning vältida haiguste teket. Vahel võib sellega seotud terviseärevuse tõus olla kahjuks paratamatu, kuid meie eesmärk on anda ka neile inimestele tervisekontrollide ja tervisekäitumisega õige suund, mis taandaks edasise terviseärevuse.

Lisaks soovisime teada, kui palju inimesi tunneb vajadust arstipoolseks täiendavaks konsultatsiooniks lisaks testi raportites antud infole ja juhistele. Tagasiside põhjal 71% vastanutest ei tundnud, et vajaksid täiendavat testijärgset lisakonsulteerimist ehk edasised meditsiinilised sammud olid nende jaoks arusaadavad. Kui on aga soov arutada testide tulemused koos arstiga üle ning saada vastuseid tekkinud lisaküsimustele, siis pakume kõigile soovijatele ka täiendavat arsti konsultatsiooni. Hetkel on konsultatsioon tasuline teenus, sest Haigekassa ei rahasta seda.

Täname kõiki geenidoonoreid, kes leidsid aja, et anda meile tagasisidet. Oleme tagasiside alusel viinud sisse juba esialgsed muudatused ning jätkame pidevalt teenuste arendamisega.

Vähi täppisennetus on mõeldud kõigile täiskasvanutele

Kes ei ole veel vähi täppisennetusega alustanud, siis õige aeg on seda teha juba täna. Kui olete geenidoonor ja ei ole meie teenust kasutanud, siis leiate kogu informatsiooni siit. 

Oluline on ka rõhutada, et Antegenes pakub vähi täppisennetust kõikidele inimestele, mitte ainult geenidoonoritele. Meie teste on võimalik tellida mugavalt siit: Antegenes tooted. Pärast tellimuse esitamist saadame DNA-proovi võtmise vahendi pakiautomaati. Vastavalt kasutusjuhendile tuleb võtta süljeproov ning tagastada see meie laborisse. DNA-proov analüüsitakse geenikiibil ning edasi saame hinnata kasvajate eelsoodumust. Tulemused on nähtavad meie kasutajaportaalis MyAntegenes.