Katrin* (48, nimi muudetud) on üks naistest, kellest sai möödunud aastal osa rinnavähi põdejate statistikast. Õnneks avastati tema vähk varakult. Tal ei olnud sümptomeid. Tal ei olnud perekonnas vähki esinenud. Ta oli aga teinud 2021. aastal polügeense riskiskoori geenitesti ning saanud seeläbi enda üllatuseks hoiatuse, et tema rinnavähki haigestumise risk on suur.
Sõeluuringusse jõudnuks ta alles järgmisel aastal kui saab 50-aastaseks ega oleks osanud kuidagi kahtlustada, et peaks oma tervist kontrollima juba varem. Ent kuna ta sai oma riskist varakult teada, sai ta ühes sellega Antegenesist oma riskide vähendamiseks ka tegevusplaani ja saatekirjad, et alustada kohe regulaarsete mammograafia uuringutega kuni mullu nende käigus see haigus tal avastati.
Loe pikemalt ka Delfis ilmunud artiklist.
Regulaarne kontroll viis õigeaegse avastamiseni
„Tahan edasi anda oma siirad tänusõnad Antegenes tiimile, et te teete nii olulist tööd, mis päriselt võib päästa kellegi elu. Mina olen üks nendest, kes sügisel õnnetul kombel sattus alla 50-aastasena rinnavähipõdejate statistikasse. Aga olen samal ajal väga õnnelik, sest teadsin tänu Antegenesi geenitestile oma kõrgest polügeensest riskiskoorist juba varem ning alustasin mammogrammide ja ultrahelide tegemist mitu aastat tagasi,” kirjutas meile Katrin.
Kui siiani väljus Katrin mammograafia kabinetist alati nö puhaste paberitega, siis eelmisel sügisel jäi ultraheli radioloog ühe koha peal pikemalt peatuma ning saatis ta kõrvalkabinetti mammograafiasse. Ühes rinnas nähti midagi ning kohe tehti ka biopsia ja magnetresonantsuuring. Vähem kui kuu aja pärast tehti naisele operatsioon. “Minu vähk, mis mitte kuidagi tunda ei andnud, avastati iga-aastase regulaarse kontrolli käigus väikese ja hästi ravitavana,” ütles ta.
Rinnavähki on erinevat tüüpi. Neist levinum on duktaalne, vähem levinum on lobulaarne tüüp. Duktaalset, mis saab alguse rinna piimajuhades, on tavaliselt katsudes tunda, kuna tekib tükk. Lobulaarset, mis saab alguse näärmesagarikest, kasvab rinnas õhukese võrgustikuna ja seda on ise katsudes keeruline ära tunda.
Katrinil oli lobulaarne vähk. Tavaliselt avastatakse selline vähivorm hilisemas staadiumis. “See on suur õnn, et see minul nii varakult avastati. Kui ei oleks olnud Antegenes testi võimalust, ei pruugiks ma veel siiani kahtlustada, et minul võiks olla mõistlik käia rinnakontrollis enne 50. eluaastat,” nentis Katrin.
Personaalmeditsiini võimalused aitavad
“Kogu diagnoosimise ja ravi otsustamise protsessi käigus sain tugineda geeniinfole, mis minu jaoks oli väga lohutav ja julgustav – ikkagi selged faktid, mis on teadusuuringute kaudu seostatavad prognoositava tulemusega,” rääkis Katrin. “Kõrget rinnavähiriski näitas ainult polügeenne riskiskoor,” ütles ta. Nimelt ravi jooksul tehakse teisigi geeniuuringuid. Nii sai ta teada, et ravi jooksul tehtud hilisema geeniuuringuga ühtki vähiga seostatavat levinumat mutatsiooni ei leitud. Samuti sai ta teada, milliseid ravivõtteid kasutada, sest ravi jooksul tehtud MammaPrint genoomiuuringuga selgus, et tegemist on vähe agressiivse ja hormoontundliku vähiga, mille tagasituleku risk on geeniuuringu põhjal väike ning keemiaravi pole vaja. Keemiaravist päästiski teda õigeaegne avastamine ja vähese geneetilise agressiivsuse kombinatsioon.
Ei möödu päevagi, kus Katrin ei mõtle sügava tänutundega tipptasemel meedikutele ja innovatsioonile, mis on Eestis tervishoius kättesaadav. Ta on sügavalt veendunud, et tervise hoidmise üle saab võtta kontrolli enda kätte.
Vähijuhtude arv Eestis kasvab. Eestis avastatakse aastas üle 900 rinnavähijuhu. Ainult pooled avastatakse piirdunud ehk esimeses staadiumis kui ravi on kõige tõhusam. Sõeluuringutes kasutatakse hetkel riskitegurina ainult vanust. Rinnavähi puhul alustatakse sõeluuringut 50. eluaastast, kuid iga viies rinnavähi juhtum on seotud alla 50-aastase naisega ja nii ei jõuagi see patsient riiklikku sõeluuringusse – nagu näitas ka Katrini juhtum. Seetõttu on esmalt oluline teada enda riske, kuid praegu ei tea oma riske veel ei enamik inimesi ega ka nende arstid.
Mida teada:
Geneetilise riski testimine on aluseks täpse individuaalse ennetusplaani koostamisele, et riske vähendada või avastada vähk varajases staadiumis kui ravi on kõige tõhusam. Testi meditsiiniline raport annab vastused olulistele küsimustele nagu milline on teie geneetiline riskitase, mis vanuses ja kuidas alustada sõeluuringuid, mida saab ise teha vähiriski vähendamiseks ning millistele tunnustele pöörata tähelepanu.
Tervisekassa info: Geneetilise riski hindamise osa Tervisekassa personaliseeritud vähiennetuses veel ei kata. Küll aga katab Tervisekassa vajalike edasiste uuringute kulud.
Teenusepakkujad: Eestis pakub hetkel sellist vähiriski hindamise võimalust Antegenes telemeditsiiini teenusena, mille raames väljastatakse kõrgenenud riski korral ka vajalikud saatekirjad edasistele uuringutele ja/või meditsiinigeneetiku vastuvõtule juhul kui see on näidustatud. Lisaks pakuvad personaliseeritud vähiennetuse teenust koostöös Antegenesiga ka Confido, Tallinna Eriarstikeskus, SYNLAB Eesti, Meliva Eesti.
Tööandja tervisekindlustus: Mitmed tööandja poolt pakutavad tervisekindlustused hüvitavad sellist geenitesti profülaktilise tervisekontrolli kategoorias. Hetkel hüvitavad seda näiteks ERGO, Seesami ja PZU ravikindlustused.
Geenidoonoritele: Kui olete geenivaramu geenidoonor, siis on võimalik kasutada oma geenivaramu andmeid. Selleks peab need aga ise geenivaramust välja küsima. Nii pole geeniproovi vaja uuesti võtta. Vastava juhendi leiab Antegenesi veebilehelt.
Vaata lähemalt ja telli geenitest koju: Personaliseeritud vähiennetus naistele
