Piret Järvis-Milder haaras teadussaates TeadusEST kinni võimalusest teha kaamerate ees eksperimendina Antegenesi rinnavähi geneetilise riski test. “Kuna mu peres pole varem seda haigust esinenud, olin kindel, et mul ei saa see risk väga kõrge olla,“ rääkis ta mõtetest, millega tegi Antegenesi polügeense riskiskoori testi.
Testi tegemine oli lihtne: vaja oli võtta põse siseküljelt kaapega proov ja see laborisse saata. Tulemused sai ta kätte umbes kuu aega hiljem. „Minu suureks üllatuseks tuli välja, et mul on keskmisest suurem risk saada rinnavähk. Seega peaksin alates 40. eluaastast käima iga kahe aasta järel kontrollis,“ räägib Piret tänulikkusega, et testi tegi. Sel talvel saigi Piret 40-aastaseks ja on esimesel mammograafia uuringul juba käinud.
Pireti sõnul sai ta Antegenesilt ka konkreetsed soovitused, kuidas oma riske vähendada. “Minu ülesanne ongi nüüd olukorda jälgida,” ütleb ta. “Alates 40. eluaastast peaksin käima iga kahe aasta järel kontrollis ja Antegenes väljastab mulle selleks ka saatekirjad,” räägib Piret tänulikkusega. “Mitte alates 50. eluaastast nagu riiklik programm ette näeb,” rõhutab ta. Muidu poleks ta osanud rindade tervisele varakult vajalikku tähelepanu pöörata. “See on mulle kui lapsevanemale küll kohustuslik käia kontrollis ja hoolitseda enda eest, et püsida kaua terve,” usub ta.
Haiguse avaldumine ei sõltu ainult geenidest, suurt rolli mängib ka elustiil. Praeguses eluetapis peab Piret oma elustiilivalikuid tervislikuks. „Ma teen trenni ja olen füüsiliselt aktiivne, ei suitseta, alkoholi tarbin harva. Praegune eluperiood on ka selline, et ei põleta ennast kuskilt otsast liiga palju. Aga väike meeldetuletus on ikka vahepeal hea,“ tõdeb ta. Pireti jaoks on oluline teadmine, et ta saab oma tervise heaks midagi ära teha enne, kui käes on halvad tagajärjed.
Mis on polügeenne riskiskoori test ja mida see näitab?
Polügeenne riskiskoori test hindab rinnavähi riski, analüüsides tuhandeid geenivariatsioone, mis mõjutavad haiguse tõenäosust. See näitab, kui suur on naise rinnavähi risk võrreldes teiste samas vanuses naistega Eesti rahvastikus.
Testi tegemiseks on vaja DNAd põse süljekaapest, selle saab kodus ise võtta. DNA proov tagastatakse laborisse, kus analüüsitakse geenivariatsioone ja arvutatakse riskiskoor ning koostatakse personaalne meditsiiniline kokkuvõte, mis sisaldab nii riskihinnangut kui ka konkreetseid soovitusi, millal alustada sõeluuringut ja kuidas ise rinnavähi riski vähendada. Tulemus jääb kättesaadavaks ka Terviseportaali.
Oktoober on rinnavähi teadlikkuse kuu, et juhtida tähelepanu selle haiguse ennetusele. Kaasaegses tervishoius on geneetika lahutamatu osa vähiennetuses.
Uuri lähemalt: https://antegenes.com/testivarakult
Täispikk intervjuu rinnavähi geneetilise riski teemal Piret Järvis-Milderi, dr Kristina Kuhi ja dr Peeter Padrikuga ilmus ka TervisPlussis.
