- Eesnäärmevähk on tugevalt geneetilise taustaga.
- Iga mehe risk haigestuda on erinev. Kõrge riski korral võib vähk avalduda juba 30.–40. eluaastates ja olla ka nooremas eas agressiivsem. Seda tuleb hoolikalt arvesse võtta kontrolluuringute planeerimisel.
- Vähki ja sellest tingitud varajast suremust on sageli võimalik ennetada õigeaegsete meetmetega juba enne kui sümptomid ilmnevad. Näiteks pea pooled jämesoolevähkidest oleks nii lausa välditavad. Varakult avastud vähk on üldjuhul ravitav.
- Personaliseeritud vähiennetus põhineb geneetilise riski hindamisel. See on kaasaegne ja tõenduspõhine tervishoiuteenus, mille aluseks on uued rahvusvahelised teadusuuringud.
- Uued tehnoloogiad võimaldavad tuvastada geneetilise riski ka neil, kellel pole lähisuguvõsas vähki ega teadaolevaid geenimuutusi.
- Üksnes PSA-test ei pruugi varakult eesnäärmevähki avastada, eriti kõrge geneetilise riskiga meestel. Nüüd on võimalik kindlaks teha, kes vajavad lisauuringuid ka siis, kui PSA on normis. See on ülioluline, sest kõrge geneetilise riski korral tõuseb ka varajane suremusrisk kolmekordselt ja seda sageli just vähi hilise avastamise tõttu.
- Teenusega saad omale meditsiinilise ennetusplaani, mis võtab arvesse geneetilist profiili, vanust, sugu ja etnilist päritolu.